Sellest, kuidas finantskriisi ajal hätta sattunud kuurordid üles ostnud erakapitalifirmad on hakanud Portugali turismisektoris hindu dikteerima, kirjutab Bloomberg.
Miks on Portugalis viietärnihotellid üllatavalt taskukohased? (1)
18. veebruar 2017, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli aastat tagasi, mil Portugal vaevles finantskriisi ränkade mõjude käes, võttis erakapitalifirma ECS Capital üle Algarve regioonis ookeani ääres asuva kuurordi Herdade dos Salgados.
Järvedest ümbritsetud ning Miami-stiilis palmipuudega palistatud kuurort koosnes kümnest hotellist, kolmest golfirajast ning muust kinnisvarast, mille ettevõte võttis üle võlgades sipelnud investorilt Carlos Saraivalt.
Kohalik turismitööstus eeldas, et Lissabonis peakorterit omav erakapitalifirma plaanib kuurordi äri ümber pöörata ning seejärel selle vaheltkasuga mõnele sektori esindajale maha müüa.
Tänasel päeval on suurem osa neist hotellidest aga ikka veel ECSi käes. Rivaalid väidavad, et kuna pealinna erakapitalifirma sai Herdade dos Salgadose ning ka mitmed muud varad kätte üliodavalt, saavad nad ka pakkuda oma tubadele suuri allahindlusi, millega aga omatakse konkurentide ees ebaausat eelist.
Näiteks pakub ECSi käes viietärnihotell Vintage Lisboa kahest tuba koos hommikusöögiga vaid 122 euro eest, mis on broneerimisportaali booking.com andmetel üks odavamaid sarnaseid pakkumisi Portugali pealinnas.
«Nad said varad enda kätte soodsatel tingimustel ning võivad endale nüüd lubada madalamaid toahindu kui konkurendid,» kurtis 600 Portugali hotelliettevõtet ühendava Portugali hotelliliidu juht Raul Martins Bloombergile.
2011. aastal ehk ajal, mil Portugal taotles päästepaketti ning investorid põgenesid riigist, olid kohalikud pangad silmitsi ränga koormaga. Hotelliettevõtted ei suutnud oma laenusid tasuda, kuna nende laenumaksed sõltusid suures osas kinnisvara müügist. Selleks, et panna halbade laenude kahjumitele piir, viidi osad sellised varad ümber erakapitalifirmade poolt juhitud fondidesse, mis investeerisid äridesse, et taastada vähemalt osa nende väärtusest.
Kaks aastat pärast seda kui Portugal on päästeprogrammist lahkunud, on pangad ikka veel halbade laenudega kimpus - kõikidest laenudest moodustab nende maht Portugali keskpanga andmetel umbes 12 protsenti. Erakapitalifirmade loodud restruktureerimisfondid aga on aidanud kaasa sellele, et mõned suurtes võlgades hotelliprojektid on lõpuni viidud ning üksused, mis olid uksed sulgenud, võisid need taas avada.
«Paljud neist saavad juba praegu tulu lõigata Portugali turismi headest aegadest, tuues kasu oma klientidele, töötajatele ning loomulikult ka võlausaldajatele,» selgitas panga Banco Comercial nõukogu liige Miguel Maya. «Loomulikult ei ole eesmärgiks hoida need hotelle enda käes 20 aastat. Fondijuhid teavad seda ning neil on olemas müümiseks õiged stiimulid,» väitis ta.
Samas on vähe märke sellest, et erakapitalifirmad seda teha plaaniks. Mitmed neist on hoopis loonud hotellide juhtimiseks eraldi ettevõtted.
ECS on näiteks loonud oma fondis Recuperacao Turismo Fund asuvate hotellide juhtimiseks eraldi ettevõtte, teine erakapitalifirma Explorer Investments SCR SA juhib oma fondis Discovery Fund olevat nelja hotelli läbi eraldi selleks loodud hotelliettevõtte DHM, sarnast skeemi kasutab ka nende konkurent Oxy Capital. Ükski nendest ettevõtetest ei soovinud Bloombergile oma tegevust kommenteerida.
Hotelliliidu juhi Martinsi sõnul seisneb probleem selles, et suurem osa neist erakapitalifirmadest soetasid hotellid alla turuhinda ning neile makstakse nende üksuste juhtimise eest veel lisatasu.
«Seetõttu võivad nad endale lubada klientide eest võitlemisel agressiivset hinnapoliitikat,» ütles Martins, kes on ühtlasi ka konkureeriva hotelliketi Altis nõukogu esimees.
«Me sooviksime, et nad sätiks oma hinnad vastavalt turule.»