Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riik kasutab jõupositsiooni ära seaduse kujundamisel

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Energia | FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti Energia eelistamine Tootsi tuulepargi ala eraldamisel ei ole üksikjuhtum, märke soosingust riigi omanduses oleva energiaettevõtte ja selle taastuvenergia tegevuste suhtes võib leida nii teistest sarnastest juhtumitest lähiminevikus kui ka parasjagu muutmisel oleva elektrituruseaduse välja töötamise protsessist.

«Kui tahetakse Apollo madalale [tuuleparki] teha, siis seal tulevad planeerimisprobleemid. Kui tahetakse Ida-Virumaale tuulikud üles panna, siis seal öeldakse, et see segab raadioluuret ja radaritööd. Ja siis, kui Eestis leitaksegi üks [sobiv] koht, siis seal tuleb suur riiklik monopol ja võtab selle mingitel eriti soodsatel tingimustel endale,» kirjeldas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik takistusi, millega eraettevõtted on taastuvenergia vallas viimastel aastatel silmitsi seisnud.

Riigikogu liikme sõnul paneb teda nördima, kuidas riiklikult tehakse liiga eraettevõtetele ja rikutakse konkurentsireegleid. «See on veider riiklik poliitika, mille puhul ei saa küll öelda, et me toetame eraettevõtlust,» nentis Talvik.

Sama seisukohta jagab ka Nelja Energia juht Martin Kruus, kellele on arusaamatu, miks riik näeb vajadust sekkuda turul, kus on juba mõnda aega tegutsenud ka terve hulk eraettevõtteid.

Kummalisi näiteid leiab aga seadusandlusestki. Praegu riigikogus esimesel lugemisel oleva ja 2012. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatud elektrituruseaduse muutmise eelnõus oli veel mõnda aega tagasi seatud taastuvenergia toetuste saamisel olemasolevate ja uute tootjate ajaliseks eristuspiiriks 2017. aasta.

Värskeimas versioonis on selle asemel aga kaks uut aastanumbrit – 2018. ja 2020. aasta. Neist viimane kehtib just tuuleenergia ettevõtetele. Märkusena olgu mainitud, et samaks aastaks peaks esialgsete plaanide järgi valmima ka Eesti Energia Tootsi tuulepark.

Teine oluline erinevus algse seaduseelnõu versiooni ja praeguse vahel on tootmisvõimsus, millega on veel võimalik taastuvenergia toetust saada. Kui varem oli selleks piiriks 100 MW, siis nüüdses versioonis on seda suurendatud 150 MW-le, mis muuhulgas saaks olema ka Eesti Energia Tootsi tuulepargi tootmisvõimsus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman ei näe neis muudatustes midagi ebatavalist ja põhjendab seda ajaga, mis on kulunud seaduse muutmisele. «Arvestades, et eelnõu menetlemine on olnud väga ajamahukas, on tähtajad ka vastavalt muutunud,» märkis ta.

Kuigi ta tunnistab, et eelnõu muudatuste taga on olnud arendust alustanud ja sellesse oluliselt panustanud tootjad ning arendusprojektid, ei olnud loo trükki mineku ajaks jõudnud Postimeheni täpsustus selle kohta, milliseid projekte ta seejuures silmas pidas.

Kuivõrd kuupäevade muutmise peab ministeerium kooskõlastama ka Euroopa Komisjoniga, ei ole ministeerium sealt veel tagasisidet saanud. Martin Kruus Nelja Energiast ei ole aga üldse kindel, et Euroopa Komisjon need muudatused heaks kiidab.

Tagasi üles