19 käitumisviisi, millega tööintervjuul oma šansid rikud

Esmamulje töövestlusel on väga oluline, olenemata sellest, kui palju on ametikohale kandidaate. Foto: Panthermedia/Andriy Popov/Scanpix

Uue töökoha otsimine ning kandideerimisprotsess on üsna närvesööv, sest esimesest muljest sõltub palju - selle rikuvad aga sagedased tüüpvead.

Business Insider lasi karjäärispetsialistisel kokku panna mõned harjumused ja käitumisviisid, mis jätavad tööotsingutel inimesest sageli ebameeldiva mulje.

Lohakus. Sinu CV on esimene kokkupuude ja mulje sinust, mistõttu ole kindel, et selles dokumendis poleks kirja- ja vormistamisvigu. Kui CV on hooletult koostatud, siis eeldavad paljud tööandjad, et see peegeldab ka inimese iseloomu ning jätavad selle kõrvale.

Kehv ettevalmistus. Tööandjatele avaldavad muljet kandidaadid, kes on teinud eeltööd ettevõtte kohta ning oskavad asjalikke küsimusi esitada. Samuti on nad töökuulutuse hoolikalt läbi lugenud ning neil on selle info põhjal vähemalt mingi ettekujutus, millise positsiooniga on tegu ning miks just nemad selleks sobiksid. Kui kandidaat nende teadmistega silma ei paista, siis pole tal ka mõtet kandideerimisel palju loota.

Liigne silmapaistvus. Kahtlemata paistab su CV teiste seas silma, kui oled selle trükkinud värvilisele paberile, kasutanud erinevaid kirjastiile ja –suurusi, kuid see pole hea variant tähelepanu püüdmiseks, vaid jätab pigem ebaprofessionaalse ja üleküllastunud mulje.

Hommikusöögi vahelejätmine. On kulunud tõde, et hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord ning seda tasub ka uskuda. Kui tööintervjuu on ennelõunal ning sa pole selleks ajaks jõudnud veel midagi süüa, on su veresuhkur langenud oluliselt madalamale, mis takistab keskendumist ning teeb su närviliseks ja kergesti ärrituvaks. See pole ilmselt olek, millisena tahaksid end vestlusel esitleda.

Joomine ja suitsetamine. Vestluse läbiviija võib tunda nii alkoholi kui ka sigarettide lõhna, mistõttu ära tarbi enne intervjuud kumbagi. Kuigi ka intervjueerija võib olla suitsetaja, siis enamasti ei peeta seda siiski väärt omaduseks ning mõnel puhul võib see kandidaadile saada saatuslikuks. Mõnd rahustab maha pits kanget alkoholi, kuid ühtlasi võib see ka meeli tuhmistada, mistõttu ei pruugi ta vestlusel väga intelligentselt kõlada.

Kehv hügieen. Tööintervjuu on kahtlemata koht, kuhu minnes end eelnevalt kindlasti pesta. Ebameeldiv lõhn pole imselt see, millega tahaksid potentsiaalsele tööandjale meelde jääda.

Hilinemine. Selle vastu eksitakse ikka ja jälle. Hilinemine näitab tööandjale, et sa ei austa tema aega ega pruugi kandideerimist tõsiselt võtta. Plaani oma saabumine umbes 15 minutit enne kokkulepitud aega – kui jõuad kohale sel ajal või varem, on võimalik veel aega kohvikus parajaks teha, tualetis käia jm.

Sõnumite saatmine. Vahel tuleb ette, et pead veidi aega intervjueerija järel ootama või on teine kandidaat sinu saabudes veel vestlusel. Sõnumite saatmine oodates jätab mulje, et tahaksid pigem olla kusagil mujal. Kui võimalik, vaata hoones veidi ringi või sirvi mõnd firmat kirjeldavat brošüüri – nii jätad mulje, et oled toimuvast huvitatud.

Enda korrastamine avalikus kohas. Vahel võib juhtuda, et pead töövestlusele sõitma ühistranspordiga või läbima pikema vahemaa. On soovitatav kaasa võtta mõned asjad (juuksehari, huulepulk jm), millega saad end enne kohtumist veidi kohendada, kuid tee seda siiski tualettruumis, mitte sekretäri laua juures.

Liiga palju asju. Portfoolio ning igaks juhuks tagavara CV on ainukesed asjad, mille võiks vestlusele kaasa võtta. Kõik muu on üleliigne. Seega jäta veepudel ja kohvitops autosse või viska minema ning pane telefon taskusse, et saaksid potentsiaalse tööandja kätt suruda.

Lohakas riietus. Nagu öeldakse – riietu töö jaoks, mida endale soovid, mitte selle töö jaoks, mis sul juba praegu on. Korratu riietus jätab mulje, et oled ükskõikne. Ka ülepingutatud riietus ei jäta head muljet, mistõttu piirdu poolformaalse riietusega.

Mitteametlik kõneviis. Tasuks kuulata, kuidas tööandja sinuga räägib – kas ta teietab või sinatab? Püüa hoida pigem ametlikku suhtlust, eriti kui intervjueerija on sinust vanem inimene. «Hei, mis toimub?»-tüüpi tervitus ei jäta kahtlemata head esmamuljet.

Liigne avameelsus. Töövestlusel peab küll rääkima oma kogemustest, oskustest ja iseloomuomadustest, ent ära mine sellega liiale. Näiteks lapsepõlvest rääkimine pole vajalik, ohtlik on mainida ka väga isiklikke detaile. Trikiga küsimus on ka see, miks soovid oma senisest töökohast ära tulla - see pole koht, kus hakata võõrale inimesele rääkima halbadest kolleegidest. Iga sinu esitatud väide on kontrollitav, seega ära räägi varasematest tööandjatest põhjendamatult halba. Mõtle sellele küsimusele viisakas vastus juba varem valmis.

Tagasihoidlikkus. Arusaadav, et töövestlus võib närveerima panna, kuid tuleks hoiduda nappide, mõnesõnaliste vastuste andmisest. Tagasihoidlikele inimestele on see suur katsumus, kuna võib jätta mulje, et isik on ebakindel või isegi ebakompetentne. Küsimusele vastama asudes võid võtta väikse pausi või paluda seda rohkem lahti seletada, et saaksid edastada sisuka vastuse – see on alati parem, kui napisõnalisus.

Vahelesegamine. See on ebaviisakas ning mingisugust vabandust sellele ei leidu.

Puudulik kehakeel. Kuigi vastused küsimustele võivad olla head, siis  üldmulje võib rikkuda ka silmsidemest hoidumine, naeratuse puudumine ja kehv rüht. Siinkohal ei tule kasuks ka närvilised harjumused nagu võtmetega kõlistamine, pastaka plõksutamine jm. Püüa olla võimalikult rahulik ning oma kehakeel kontrolli all hoida.

Enese ilustamine. Väga paljude tööandjate jaoks on viimane piisk see, kui kandidaat püüab mõnd fakti ilustada, ent põrub selles ja jääb valetamisega vahele. Nii rikud ka võimalused edaspidi sellesse ettevõttesse tööle saada, juhuks kui neil tulevikus sulle sobivad ametikohti vabaneb.

Liigne innukus. Küsimused «Kuidas mul läks?» ning «Kas ma sain selle töö?» on tööandjale ebamugavad, sest võibolla pole ta veel kõiki kandidaate näinud ning soovib veel sinu sobivust kolleegidega arutada ja läbi mõelda. Liigne agarus, nagu ikka, on pigem ogarus – täna tööandjat intervjuu lõpus viisakalt ning oota ära tema tagasiside.

Tänamatus. Nii nagu sina panustasid oma ajale, kutsus ka ettevõte sind kohale, veetis  sinuga aega ja andis sulle võimalus. Üks väheseid asju, mida sa teha saad, on neid vestluse lõpus tänada. Kui siiralt tänad oma võimaluse eest ning soovid neile head päeva, lõpetad kenasti kohtumise ning jätad endast kokkuvõttes siiski viisaka ja austusväärse inimese mulje.