Palm: töövõimereform mõjutab tööstatistikat järgneval kolmel aastal

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Palm.
Tõnu Palm. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Nordea peaökonomist Tõnu Palmi hinnangul avaldab töövõimereformi kulgemise kiirus vähemasti järgneval kolmel aastal töötuse määra statistikale märkimisväärset mõju.

Nordea peaökonomist Tõnu Palmi hinnangul avaldab töövõimereformi kulgemise kiirus vähemasti järgneval kolmel aastal töötuse määra statistikale märkimisväärset mõju.

Tööturg läheneb täistööhõivele ja jääb kokkuvõttes pingeliseks, sest nõudlus kasvab kvalifitseeritud tööjõu järele, rääkis analüütik. «Tõsi, ka tööjõu pakkumist lisandub, arvestades näiteks leebemaid reegleid välistööjõu hooajaliseks rakendamiseks. Surve püsib kauem töötamiseks, mida peegeldab mitteaktiivsete pensioniealiste arvu vähenemine,» ütles Palm BNS-ile. Tema hinnangul jääb palgasurve püsima tööjõunõudluse tõttu, mis kasvab ka naaberriikides.

«Töövõimereform on tuginedes töötukassa andmetele käivitunud ja kogub käesoleval aastal hoogu. Kui septembris ulatus uute töövõimetoetuse saajate arv 526 inimeseni, siis jaanuaris juba 966 inimeseni kuus. Töövõimetoetuse saajate arv kokku on augusti ligikaudu 300-lt kasvanud 3230-ni. Kui panna töövõimetoetuse saajate arv perspektiivi, siis töötute arv kasvas möödunud aastal aastatagusega võrreldes umbes 4000 võrra. Suhteliselt määramatu on kui kiireks kujuneb reform ise arvestades vahepealset valimistsüklit,» ütles Palm.

Vabade ametikohtade määr viitab jätkuvalt kasvavale tööjõu nõudlusele, millele peaks aitama kaasa majanduse järk-järguline elavnemine. «Mis aga kokkuvõttes loeb majanduskasvu ja sissetulekute kasvu jaoks on tööhõives osalejate arv. See on viimase kahe kvartali keskmisena olnud marginaalselt tagasihoidlikum kui aasta varem,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles