Kalaliit süüdistab hobikalureid mustalt kauplemises

Talvine kalapüük.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti Kalaliidu sõnul on kalasektoris õitsele löönud must turg – harrastuskalurid püüavad ebanormaalselt palju kala ja müüvad saagi seadust rikkudes kokkuostjatele, kust see jõuab maksuvabalt naaberriikide poelettideni. 

Kuigi kalapüügiseadus keelab harrastuskaluritel sooritada kalaga ostu-müügitehinguid, on seadust Eesti Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul viimasel ajal tõsiselt eirama hakatud. «Harrastuskalurid püüavad kala tohututes kogustes ja saak müüakse ja ostetakse vahendus- ja riiulifirmade kaudu mustalt kokku,» rääkis ta.

Paljude sektoris tegutsevate inimeste sõnul on tegu juba vana probleemiga, millele pole lahendust leitud. Samas on seaduserikkumine sel aastal Noormägi sõnul oluliselt intensiivistunud, kuna head ilmad meelitavad harrastuskalurid veekogude peale, eeskätt Peipsi järvele ja Pärnu lahele.

«Ainuüksi Pärnu lahes püüavad harrastuspüüdjad Eestist, Lätist, Leedust ja ka Poolast nädalavahetusel iga päev umbes 15 tonni ahvenat. Sellistes kogustes väljapüük ei ole enam mingi hobipüük, vaid selge äritegevus,» ütles Noormägi.

Tema sõnul on oma tarbeks mõeldud harrastuspüük muutunud paljude jaoks sissetulekuallikaks. «Pärnu linnas rendivad kalamehed kamba peale korteri, kus talvel sees elatakse. Sealt on hea kala püüdmas käia,» tõi Noormägi näite.

Seega on tekkinud mustalt kauplejate võrgustik, mis võimaldab Eesti hobikaluritelt saak kokku osta ja see Euroopa turgudel maha müüa. «Kala võib siit edasi liikuda Lätti ja Leetu, kus vormistatakse vajalikud dokumendid, siis töödeldakse kala ümber ja paisatakse suurtele turgudele.»

Ulatusliku must turg vähendab aga ausalt tegutsevate kalatöötlejate konkurentsivõimet, kuna petturid jätavad maksmata kõik maksud. Tarbijatel puudub ka garantii kalatoote kvaliteedi kohta, kuna see pole läbinud vastavaid kontrolle. Lisaks viib piiramatu hobipüük kalavarude vähenemiseni, seda enam, et kutselistele kaluritele on kehtestatud püügipiirangud, lisas Noormägi.

Eesti Kalaliit pöördus sel nädalal keskkonnaministeeriumi poole, et viimane probleemi tõsiselt lõpuks ette võtaks. «Las keskkonnainspektsioon teeb varjatud oste või ajab muud moodi jälgi. Riiklik järelevalve peaks siinkohal hambaid näitama,» ütles Noormägi.

Kuigi Eesti kalatööstusettevõtted jäid probleemist rääkides pigem tagasihoidlikuks, tõid nad välja, et see on neile laias laastus teada. «Kui see peaks tõele vastama, et kala viiakse mustalt teise riiki, siis on see ikka väga halb. Kuna meie lõppturg on sama, halvendab see meie konkurentsipositsiooni,» ütles Pärnu ühe suurema kalatootja Japs AS-i juht Arved Soovik.

Kuna seaduses pole täpselt reguleeritud, kui palju kala võivad harrastuspüüdjad välja õngitseda, on Sooviku sõnul keeruline seda probleemi lahendada.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Kauksi ütles, et riik on mustast turust teadlik ja peab oluliseks sellele reageerida. Selleteemaline ümarlaud toimub ministeeriumis juba sel neljapäeval.

«Seal saame ära kuulata, kui laiaulatuslikuks nad (Eesti Kalaliit – toim) musta kalakauplejate võrgustikku peavad ning ühtlasi ka arutada üheskoos, kuidas edasi saab. Kuna hetkel puuduvad meil kindlad andmed, kui ulatuslikult selline must turg tegutseb, on vara rääkida veel seaduslikul tasandil millegi muutmisest,» märkis ta. 

Tagasi üles