Krevetipüüdja Vene impordikeelust: terve mõistus on seal ammu kadunud! (17)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reyktal AS-i tegevdirektor Mati Sarevet.
Reyktal AS-i tegevdirektor Mati Sarevet. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Eesti peamise krevetipüüdja Reyktal ASi tegevjuhi Mati Sareveti sõnul näitab Venemaa impordikeeld eelkõige soovi nöökida Eesti toiduainetööstuse ettevõtteid. «Terve mõistus on seal ammu kadunud,» märkis ta. 

«Ütleme nii, et ega Venemaa mõttekäigust ei ole enam ammu võimalik aru saada. Kustutati suur hulk toiduainetööstureid nimekirjast maha, so what? See turg on juba nagunii ammu kinni,» ütles Sarevet.

Siiski arutles ta edasi, et kui USA president Donald Trump ja Euroopa Liidu riigid kavatsevad kunagi Venemaa-vastaseid sanktsioone leevendada, saavad venelased hakata Eesti ettevõtetega kiusu ajama.

«Kui enne oli lihtsalt meie luba peatatud, siis nüüdseks on see kustutatud. See annab Venemaale tulevikus suurepärase võimaluse meid kottida: kõik load tuleb uuesti taotleda. Tuleb nende inspektorid pika laua taha kutsuda ja nad kurguauguni viina ja kaaviari täis lükata,» rääkis Sarevet.

Kuigi Reyktal on Venemaale enne sanktsioonide kehtestamist krevette eksportinud, ei ole see nende peamine turg. «Venemaa on nii riskantne. Ja kui nemad meie tooteid ei taha, siis otsime lihtsalt uued turud,» rääkis kalatööstur. Reyktali jaoks on üha olulisemaks ekspordituruks kujunenud Hiina, kuhu müüakse umbes 20 protsenti firma toodangust.  

«Eks venelastele tuleb muidugi kaasa tunda, kuna lõpuks kannatab sealne tarbija, kes on harjunud Eesti häid kalatooteid ostma. Kilu, sprotid, räimed – kõik need asjad kaovad,» märkis Sarevet.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts tõi aga välja, et Venemaa samm keelata Eesti toidu sissevedu, oli väga ettearvamatu. «See on tegelikult väga pretsedenditu samm nii mahukalt konkreetseid ettevõtteid piirata,» rääkis Palts.

Kuigi toiduainetetööstuse ettevõtted on nagunii pidanud Vene turust paljuski loobuma, siis on Paltsi sõnul endiselt mõned firmad, kes sinna müüvad. «Eks see neid mõjutab ju väga palju.» Mis võis olla Venemaa eesmärk selline käik teha? «See on mingisugune poliitiline mäng, kuidas oma tugevust ja võimu näidata,» arvas Palts.

Üks Eestis tegutsev ettevõte, keda karm impordikeeld veidi enam mõjutab, on külmutatud toiduainete tootja Uvic AS. Nad on hoolimata sanktsioonidest Vene turul aktiivsed olnud. Kuigi nad ei pea loa kaotamist niivõrd suureks löögiks, mõjutab see neid siiski, kuna vähendab võimalusi tulu teenida, ütles firma esindaja.

Ainsa Eesti toiduainetööstuse ettevõttena saab Venemaale eksportimist jätkata piimatootja E-piim. Ettevõtte juht Jaanus Murakas ei osanud täpselt öelda, mis võis olla nende väljajäämise taga. «See Venemaa samm oli väga üllatav ja eks see nõuab seedimist,» märkis ta.

E-piimal on tütarfirma Peterburis, kes on 2014. aastal kehtestatud sanktsioonide ajal oma tegevust kogu aeg käigus hoidnud ja oma toodetega sealsel turul esindatud olnud. «Oleme oma brändi seal kogu aeg elus hoidnud.»

Venemaa toidu- ja veterinaarjärelevalvega tegelev asutus Rosselhoznadzor andis teada, et nad võtsid Venemaale ekspordiks luba omavate ettevõtete nimekirjast maha enamiku Euroopa Liidu toiduainetööstuse ettevõtteid.

Nimekirjast on eemaldatud ettevõtted, mis pole Venemaale kaupa eksportinud enam kui kolme viimase aasta jooksul. Teiste ettevõtete puhul on luba peatatud. Põhjuseks tõi Rosselhoznadzor, et need ettevõtted ei ole pika aja jooksul kaupa Venemaale eksportinud ning on vaja uuesti kontrollida  Eesti ja teiste liikmesriikide järelevalvetegevuse vastavust Venemaa nõuetele.

Euroopa Komisjon on saatnud Rosselhoznadzorile kirja, milles esitas nõude põhjendamatute piirangute lõpetamiseks. ​

Eestis puudutab impordikeeld 27 ettevõtet, kelle hulka kuuluvad Uvic AS, Biotech Plus OÜ, AS HKScan Estonia, Saaremaa Lihatööstus OÜ, AS Salvest, AS E-Piim tootmine Järva-Jaani Meierei, Põltsamaa Meierei, AS Maag Piimatööstus, OÜ Estover Piimatööstus, Tere AS, Valio Eesti AS Laeva Meierei, AS Gramus, AS Kajax Fishexport, AS Kihnu Kala, AS Maseko Konservitehas nr 2, AS Maseko Narva Kalamajand, AS Reyktal, DGM Shipping AS, Eesti Kalapüügiühistu TÜ, Eesti Traalpüügiühistu, OÜ Morobell, OÜ Profit Pluss, OÜ Vitarsis, OÜ VRHL Mõntu Külmhoone, Paljassaare Kalatööstus ja TÜ Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu.

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles