Majanduskomisjon: Enefiti projekt on hea õppetund edaspidiseks

Enefit.

FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on Eesti Energia Enefiti projektiga toimunu hea õppetund, edaspidi hakatakse suuri investeeringuid juba teostamise faasis auditeerima ja suudetakse vajadusel varem pidur peale panna.

«Selge see, et mingisugused arusaamatused seal otsustamisel tehti. Kõigile jäi küsimus üles, et miks juhatus kõiki asju ei rääkinud nõukogule, nii nagu tegelikult olukord oli,» ütles Kokk peale esmaspäevast Enefit280 projekti juhtimise raporti tutvustamist komisjonile. «Kuigi samal hetkel oli naftahind tol hetkel tõusutrendis ja ilma ilustamata ma usun, et see nõukogu oleks need samad otsused teinud,» lisas Kokk.

Teise küsimusena jäi tema sõnul üles asjaolu, et juhatus küsis nõukogult nõusolekut ja peale selle saamist ei pidanud rohkem seda teemat lauale tooma. «Etapiliselt oleks nõukogu võib-olla mingil hetkel teinud otsuse, et peatab projekti, kui ikkagi 30 protsenti investeering kallineb. See tekitab alati küsimusi,» rääkis ta. Samas on see Koka sõnul ka ainus asi, mida nõukogule ette heita, et nad ei jaganud projekti etappideks ja ei küsinud iga etapi möödudes juhatuselt uut infot.

«Võib-olla sel juhul poleks seda tehast sel juhul täna olnud,» ütles Kokk. «Aga me ka küsisime, et kas tänaseks on see olukord muutunud ja ma saan aru, et järgmisel Eesti Energia nõukogu istungil pannakse paika kuidas edasi sellised investeeringud otsused nõukogu-juhatuse vahel tehakse,» rääkis ta.

Kuigi auditi tulemuste kohaselt saab Koka sõnul järeldada, et toonase juhatuse nõukogule antud informatsioon ei olnud korrektne, ei ole nüüd enam aegumiste tõttu mõtet asja uurimist algatada. Samuti pole põhjust oletada, et keegi tegi toonaseid otsuseid isikliku kasu saamiseks.

«See juhatuse otsus oli suuresti tingitud sellest, et sel hetkel oli nafta hind kõrge ja see oli tõusutrendis ning püüti saada kiiresti otsuseid, et aastaga tehas valmis ehitada ja loodeti sealt saada suurt kasumit,» rääkis ta.

«Küsimus on, kas tol hetkel tehti õigeid otsuseid ja kas nende otsuste jaoks oli piisavalt teadmisi,» sõnas ta. «Tänaseks on valmimisest viis aastat möödunud ja täna tehas ka sada protsenti ei tööta, kuigi ta täna toodab ja toodab kasumlikult.»

Arvestades võimalike kahjunõuete aegumist, oli Koka sõnul küsimus, et miks auditi tegemisega nii kaua oodata. «Juhatus oli palunud, et nii kaua kui tehase ehitus kestab, nii kaua nagu ei ole mõtet,» märkis ta.

«Tänaseks on ka Eesti Energial sisend, et pooleliolevaid suuri investeeringuid hakatakse auditeerima. Kui nähakse et midagi on valesti, suudetakse pidur peale panna. Eks see on üks hea õppetund ja selle auditit lõpus on ka ettepanekud, mida järgnevatel kordadel nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid arvestama, et nad ei eksiks sellistel teemadel,» rääkis Kokk.

Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et Eesti Energia nõukogu tellitud õigusanalüüsi kohaselt esitas ettevõtte juhatus 2009. aastal nõukogule Enefit280 õlitehase ehitusmaksumuse kohta ilustatud informatsiooni.

Kui algselt hindas Eesti Energia juhtkond tehase maksumuseks 184 miljonit eurot, siis praeguseks on kulud kasvanud 270 miljoni euroni. Projekti hinnanguline tootlus oli 2013. aastaks vähenenud algul lubatud 21,7 protsendilt 11,8 protsendile.

Analüüsi kohaselt jättis juhatus teadlikult osa suuri kulutusi, nagu tehasega kaasnevad infrastruktuurikulud, esialgsest eelarvest välja või vähendati nende maksumust, et näidata kulusid väiksemana. Nõukogule täieliku info avaldamise korral oleks tulnud investeerimisotsust tehes arvestada potentsiaalselt 30–35 protsenti suurema eelarvega. Sellisel juhul, leiab analüüs, poleks nõukogu projektile tõenäoliselt heakskiitu andnud.

Tagasi üles
Back