Nordea: Eesti eksport oli mullu selgelt nõrk
10. veebruar 2017, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea panga hinnangul oli Eesti eksport mullu ülejäänud euroala majanduskasvu arvestades nõrk, kaldudes paremuse poole pigem aasta teises pooles.
«Euroala majanduse tempoka taastumise ja ka euroala töötleva tööstuse kasvu taustal on Eesti ekspordinumbrid olnud möödunud aastal selgelt nõrgad. Kindlasti ettevõtete jaoks mõtlemise koht, kuidas eksporditulude kasvu elavdada ja mis valdkondadest võiks tulla innovatsioon,» ütles panga peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.
«Tõsi, teisest kvartalist on eksport hakanud kergelt taastuma ning aasta viimases kvartalis on ka kasv harude lõikes muutunud laiemapõhjaliseks.»
Traditsiooniliselt tugevate ekspordiharude nagu puit ja puittooted kõrval on Palmi sõnul paranemise märke täheldada näiteks mineraalsete toodete, metallide ja ka keemiatoodete osas. Eksporditulusid peaks käesoleval aastal toetama kasvavad ekspordihinnad.
2016 teise poolaasta keskmisena on kaubaeksport madalalt baasilt kasvanud 6 protsenti. Esmakordselt alates 2014. aasta teisest kvartalist jõudis möödunud aasta viimases kvartalis 14-protsendilisele kasvule ka piima ja piimatoodete eksport.
vMahuka elektrimasinate ja seadmete haru ekspordimahud, kuhu panustab ka Ericsson, on jäänud kvartalite lõikes stabiilseks. Augustis-novembrini on haru ekspordimahud Mehhikosse püsinud suhteliselt tugevad,» märkis Palm.
«Ericssoni valdkonnas käib konkurents 5G võrkude arendamise osas, sest mitmes arenenud riigis on 4G võrkude suured investeeringud juba tehtud ja vaadatakse edasi, mida toob uus tehnoloogia. Olemasolevate lahenduste osas, mis on jõudnud küpsesse arengufaasi, käib terav konkurents hindade üle. Kahtlemata andmeside mahud maailmas jätkavad tempokat kasvu.»
Eesti majanduse jaoks on Palmi sõnul väljakutseks Euroopa suurriikides eesseisvad valimised ja sellega seotud määramatus.
«Poliitiliste riskide taandudes võiks ettevõtete kindlustunne ja investeeringud saada täiendavat tuge. Ka aktsiaturud ning valuutaturud peegeldavad, et globaalne kapital armastab täna enim USA-d ja Euroopasse jagub seda vähem,» märkis ta .
Eelmise aasta kokkuvõttes kasvas nii Eesti kaupade import kui eksport 3 protsenti, enne 2016. aastat kasvas kaubavahetus viimati 2012. aastal.
Eelmisel aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2016. aastal 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni euro võrra.