Uuring: Soomele järgi jõudmiseks on vaja 30 000 töötajat kõrgtehnoloogilisse majandusse juurde

analüütik Siim Krusell

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.

Uuringu üks koostajatest, SA Kutsekoda vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et 40 protsenti järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrg- ning 1/3 kutseharidust.

«Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid,» selgitas Krusell.

Uuringust selgub, et selleks, et töötajate hulk püsiks praegusel tasemel, peaks tööga hõivatute osakaal 2020. aastaks kasvama 79 protsendini.

Võrreldes 2015. aastaga on tööealisi 2024. aastal pea 50 000 vähem. See tähendab, et tööjõuvajaduse katmiseks tuleb aina suuremal osal tööealisest elanikkonnast töötada üha kauem.

Lisaks tuuakse uuringus välja, et kui Eesti tahaks jõuda majanduse struktuuris Soome tasemele, vajaksime oma kõrgtehnoloogilisse ning teadmistemahukasse tootmis- ja teenusmajandusse juurde ligi 30 000 töökohta ning sama palju töötajaid.

Tulevikus on üha enam vaja puidutööstuse ja IKT-sektori töötajaid ning programmeerijaid, insenere, arhitekte ja disainereid. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse. Töötajate arv kahaneb jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses.

Uuringu kokkuvõttes tõdetakse, et enamikus majandusharudes on kutse- ja kõrgharidusega töötajate vajadus suurem kui nende saadavus. Seda mõjutab nii lõpetajate arvu vähenemine (noorte arvu vähenemine) kui ka asjaolu, et kõik lõpetajad ei hakka kohe tööle.

OSKA uuring «Eesti tööturg täna ja homme» annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2024.

Uuring koostati sihtasutuse Kutsekoda ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.

Täispika uuringuga saab tutvuda siin.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles