Krediidiandjad tahavad kiirlaenukontori mainest pääseda

Andrus Alber.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Eesti tarbijakrediidi pakkujad on asunud end rehabiliteerima ning püüavad jõuliselt kummutada arusaama nagu oleks igasugune laenutegevus väljaspool suuremaid panku seotud halvamaiguliste kiirlaenudega.

Andrus Alber finantssektori esindusorganisatsioonist Finance Estonia tõdes, et kindlasti on krediidiandjate hulgas olnud palju neid, kes on nii oma kliente kui ka avalikkust petnud ja seega kogu sektori maine alla kiskunud, pakkudes ülikõrge intressiga laene neile, kes ei suuda seda teenindada.

«Kui ma vaatan ühiskonnas levivad seisukohti, kasvõi poliitikute või kommentaatorite suust, siis paljuski on need väiksemate krediidandjate suhtes halvustavad. Tegelikult on tarbijakrediit on täiesti normaalne osa majandusest,» rääkis Alber, kes on ühtlasi Finora Capitali juhatuse esimees.

Alber tõi välja, et tänaseks on finantsinspektsioonilt tarbijakrediidi andja loa saanud ligi 50 ettevõtet, kellest otseselt kiirlaenu andmisega tegeleb vähem kui 10 firmat. «Kuigi nad on väga erinevad, pannakse nad tihtipeale kõik ühte patta, nimetades neid ekslikult kiirlaenukontoriteks,» märkis ta.

Seetõttu ongi Finance Estonia asunud Alberi sõnul viimase aasta jooksul Eesti inimesi harima, et finantskirjaoskuse taset tõsta. Esindusorganisatsioon on välja töötanud krediidiandja hea tava. Lisaks soovitakse teha koostöös finantsinspektsiooni ja ministeeriumitega erinevaid üritusi, kus neist teemadest räägitakse. 

«Tegelikult on Eestis väga palju inimesi, kes isegi ei tea, et nad tarbimiskrediiti kasutavad. Näiteks suured telekomifirmad pakuvad tarbijakrediiti, samuti reisifirmad. See on meie ümber ja täiesti tavapärane elu osa,» lisas ta.

Kuna minevikus on terve hulk turuosalisi valesti käitunud, kehtestati Alberi sõnul krediidiandjatele väga karmid piirangud, eeskätt oma teenuste reklaamimisel. «Need on Euroopa kõige karmimad piirangud. Pole teisi riike, kus oleks lausreklaamikeeld teleris ja raadios. Isegi tavaline teavitustöö ja info jagamine on raskendatud,» lisas ta.

Karmid reklaamipiirangud on tema sõnul viinud aga selleni, et uutel tegijatel on raske turule pääseda. Lisaks vähendab see ettevõtete võimalusi tuua turule uusi, innovaatilisi ja ka tarbijatele soodsamaid teenuseid.

Finance Estonia tellis konsultatsioonifirmalt KPMG analüüsi, kust tuli välja, et Eesti finantsteenuste turg on pea kõige ühekülgsem kogu Euroopas.

KPMG Baltics OÜ juht Hanno Lindpere kommenteeris uuringut, et Eesti finantsteenuste turg on ülimalt panganduskeskne. «Kindlasti see pole vaba turumajandus, pigem kas mono- või oligopoolne turg,» märkis ta. Ühe põhjusena ta tõigi välja, et regulatsioonid takistavad uute tarbijakrediidi turule tulekut.

Tarbijakrediidi osakaal sisemajanduse koguproduktist on Eestis muu Euroopaga võrreldes umbes kaks korda väiksem ning finantsteenuste turg on koondunud üksikute suuremate pankade kätte, selgus uuringust.

Eelmise aasta kevadel võttis riigikogu vastu seaduse, millega kehtestatakse kõikidele mitte-pankadest krediidiandjaile ja -vahendajaile kohustus taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba. See on oluliselt turgu korrastanud ja varem enam kui 200 tarbijakrediidi pakkujast on luba vaid ligi 50 ettevõttel.

Seadusega kehtestati krediidiandjaile ja -vahendajaile hoolsuskohustus seista laenude pakkumisel ja nõustamisel tarbijate huvide eest – senisest põhjalikumalt tuleb hinnata tarbijate maksevõimet. Nõude eesmärk on kaitsta tarbijaid, kes üksinda ei suuda seista oma õiguste eest ettevõtjate vastu.

Tagasi üles
Back