Riik laiendab väärtpaberite registreerimise võimalusi

Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.

FOTO: Peeter Langovits

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab aktsiaseltsidel enda aktsiad registreerida ka muudes registrites kui Eesti Väärtpaberikeskus (EVK).

Praegu peavad aktsiad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, mida haldab Nasdaq kontsernile kuuluv Eesti Väärtpaberikeskus. Edaspidi saab aga väärtpabereid registreerida ka teistes keskdepositooriumites, sealhulgas mujal Euroopa Liidus olevates registrites.

Praegu on EVK-s 3189 aktsiaseltsi andmed. "Muudatus pakub võimaluse valida sobiv keskdepositoorium ning aitab suurendada keskdepositooriumite vahelist konkurentsi," ütles pressiteate vahendusel rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross.

Lisaks võimaldatakse aktsiaseltsidel ja osaühingutel avada otse väärtpaberite registris pankade vahenduseta piiratud kasutusõigusega väärtpaberikonto. "See lihtsustab oluliselt välisriigi isikutega seotud äriühingutele väärtpaberikontode avamist, mis toetab välisriigi isikute võimalusi Eestisse investeerida ja Eestis ettevõtlusega tegeleda," rääkis Ross.

Pensionifondide osakud peavad olema jätkuvalt registreeritud pensioniregistris. Küll aga viiakse eelnõus kõikide pensioniosakute arvestus kokku pensionikontole, kus saab edaspidi näha infot nii enda teise kui ka kolmanda samba osakute kohta.

Praegu kajastatakse pensionikontol üksnes teise samba osakutega seotud tehingud ning kolmanda samba osakute arvestus on väärtpaberikontol. Säte jõustub 2018. aastast.

Eelnõuga avardatakse ka ettevõtjate kapitali kaasamise võimalusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab üle 100 000 euro ulatava kapitali kaasamiseks koostama avaliku pakkumise prospekti, mis on üsna kulukas ning osutunud kapitali kaasamisel takistuseks. Eelnõuga tõuseb prospektivaba künnis seniselt 100 000 eurolt 1 miljoni euroni.

Lisaks tehakse eelnõuga ka teisi muudatusi. Näiteks luuakse tulevikus võimalus pandiga koormata ka emiteeritavaid aktsiaid ja osasid, mis võimaldavad sisuliselt äriühingu kui terviku pantimist.

Kui pangale on tagatud võla tagatiseks olev ettevõtte tervikuna ka tulevikus, siis loob see eeldused selleks, et pangal ei ole vajadust nõuda pantijaks olevalt äriühingult võla täiendavaks tagatiseks näiteks juhatuse liikmete käendust. Veel täpsustakse eelnõuga osaühingute osade keskregistrist lahkumise tingimusi ning keskregistris hoitavatele välisriigi väärtpaberitele kohalduvaid reegleid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles