BNS Live: Tallinna Sadama skandaal muutis suhtumist riigifirmade erastamisse

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul muutis Tallinna Sadama skandaal oluliselt suhtumist riigifirmade erastamisse, tänu millele kavandatakse mitme riigiettevõtte börsile viimist.

Üritustesari BNS Live võttis täna ette riigifirmade erastamise. Solarise keskuse Apollo raamatupoes arutasid sel teemal rahandusminister Sven Sester, ettevõtjad Viljar Arakas ja Andre Küüsvek ning analüütik Heido Vitsur. Vestlust juhtis BNSi majandustoimetuse juht Huko Aaspõllu.

Rahandusminister Sven Sester ütles arutelul, et riik oma osaluste valitsejana on muutunud aina professionaalsemaks. «Kui palju peaks riik olema ühes või teises ettevõttes sees, siis ma parempoolse poliitikuna ütlen, et riik peaks olema nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Julgeolekuhuvid või turutõrked on need, kus riik peaks osalema, » lausus Sester.

Sesteri sõnul on riigifirmade erastamises toimunud selge paradigma muutus seoses korruptsiooniskandaaliga Tallinna Sadamas. «Ma siiralt usun, et see on reaalne muutus, mis nüüd toimuma hakkab, » kinnitas Sester, kelle sõnul sai sellest skandaalist tõuke ka nimetamiskomitee loomise idee. Plaanitav nimetamiskomitee hakkab tegema äriühingute üldkoosolekutele ettepanekuid nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, nõukogu suuruse ja liikmete arvu ning neile makstava tasu kohta ja nõukogu töökorralduse parandamiseks.

Eften Capitali juht Viljar Arakas ütles, et valitsuse plaanid riigifirmade erastamise osas on head. On juba väljatoodud konkreetsed nimed, mida erastada või börsile viia. «Ma arvan, et erastamise juures,  on hästi tähtis signaal juhtkonnale, et nad peavad arvestama ka sellega, mida turg arvab, » lausus Arakas.

Arakas ütles, et nimetamiskomitee on kahtlemata samm õiges suunas. Olen ise olnud kahes riigifirma nõukogus ja see on olnud täiesti valgustav kogemus, rääkis Arakas.

«Kui Tallinna Vett poleks viidud börsile, siis mis seisus see ettevõte praegu oleks, mis numbreid ta teeks. Ma julgen võtta üsna suures koguses kanget mürki, et neid numbreid ta praegu ei teeks, kui teda poleks viidud börsile, » kinnitas Arakas.

Majandusanalüütik Heido Vitsur ütles, et kui riigifirmade nõukogude moodustamine muutub mitte nii poliitiliseks, siis muutub see ka paremaks. «Samuti on hakatud püstitama paremaid eesmärk, mitte nii, nagu siis, kui ma kümmekond aastat tagasi ise nõukogus olin, et noh, poisid, vaadake ise, et hind väga kõrgeks ei läheks, » rääkis Vitsur.

Vitsuri sõnul on monopoolset ettevõtet väga raske erastada, sest seal ei toimi turureeglid. Tihti pole ka avalik arvamus selle poolt, leitakse, et erastaja pole midagi muud, kui riigilt rendi välja pressija, nentis Vitsur.

Sesteri sõnul on riigifirmade erastamise mõte muuhulgas suurendada Eesti pensionifondide ja ka eraisikute võimekust osaleda kapitaliturgudel. Kõne all on ka riigi võlakirjad. «Me oleme kõige väiksema võlakoormusega riik Euroopas, 10% SKPst. Kindlasti võime tulevikus mõelda ka võlakirjade peale, et hoida mune erinevates korvides, » rääkis Sester.

Sesteri sõnul on riigifirmade erastamise mõte muuhulgas suurendada Eesti pensionifondide ja ka eraisikute võimekust osaleda kapitaliturgudel. Kõne all on ka riigi võlakirjad. «Me oleme kõige väiksema võlakoormusega riik Euroopas, 10% SKPst. Kindlasti võime tulevikus mõelda ka võlakirjade peale, et hoida mune erinevates korvides, » rääkis Sester.

Arakase sõnul on täna mõtet tulla Tallinna börsile vaid siis, kui su sihtmärk on jaeinvestor. Tallinna börs võiks olla 9-10 korda suurem kui ta täna on, nentis Arakas, lisades, et riigifirmade erastamise jaoks pole muidugi kunagi head aega, ikka on kellegi jaoks hind liiga suur või liiga madal.

Vitsuri sõnul on praegu hea aeg erastamiseks, sest kapitali, mis otsib kaupa, on hetkel terve maailm täis. Praegu on kõige õigem aeg minna oma varadega börsile ja teha seda kohe, lausus Vitsur. 

Monopolidest rääkides märkis Arakas, et näiteks Eleringi puhul on toodud välja julgeolekuaspekti. Aga ma ei ole kunagi päriselt aru saanud, et miks võiks Eleringist pool või veerand olla börsil, mis siis muutuks meie julgeolekuga? küsis Arakas. Ta lisas, et julgustaks igal juhul ka loomulikke monopole börsile viima, sest kahaneva elanikkonnaga riigis tekib turutõrkeid aina juurde.

Sester lisas, et kui Eleringist rääkida, siis on tegu äärmiselt reguleeritud turuga. Päeva lõpust võiks osa sellest olla Eesti rahva käes, sellest meie julgeolek ei väheneks, kinnitas Sester. Vitsur lisas, et Elering on üldse kõige ideaalsem ettevõte, mida Eestis börsile viia.

EBRD kohaliku valuuta ja kapitaliturgude arendamise juht  Andre Küüsvek ütles, et kui valitsus on need ettevõtted ära erastanud, siis saab ta hakata ka muude asjadega tegelema. Kui me tahame erasektori põhist majandust, siis pole isegi mõtet selle üle vaielda 2017. aasta veebruaris, kas riigifirmasid tuleb erastada, märkis ta.

Riigi roll kapitaliturgude arendamisel on ülioluline, lausus Küüsvek. Kui me jätame riigile taristupoole, siis muu kõik võiks ära erastada, lausus Küüsvek vastuseks küsimusele, kui palju riigifirmasid tuleks erastada.

Küüsvek lisas, et üldjuhul muudab erastamine ettevõtte efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Samuti on riigile tähtis kapitaliturgude tugevnemine. Need riigid, kus kapitaliturud on paremini arenenud, tulid viimasest kriisist lihtsamalt välja, märkis Küüsvek.

Vitsur ütles, et kui kapitaliturud on arenenud, siis on ka ettevõtetel paremad arenguvõimalused ning ettevõtete arengust saavad kõik inimesed kasu.

Sester lisas, et mida rohkem Eesti pensionifondid investeerivad Eesti ettevõtetesse, siis saame sellest kõik osa. See on ka kindlasti üks oluline indikatsioon, et saame osa Esti majanduse käekäigust.

Küüsvek märkis, et meie 600 000+ penisonifondide liitunust on praegu enamus justkui välisturgudele investeerijad. Üldiselt inimestele meeldib oma koduturu ettevõtetesse investeerida, aga selleks tuleb tuua pabereid turule, raha meil ju justkui nagu oleks, ütles Küüsvek.

Tagasi üles