Portugali, Iirimaa ja Kreeka laenuvõtmise kulud püstitasid värsked euroajastu rekordid – keset finantsturgudel maad võtvat hirmu, et Euroopa liidrid ei suuda riikide maksekatkestuste ärahoidmiseks ühisrinnet moodustada.
Euro-perifeeria kriis võtab tuure üles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rekordkõrguste lähistele kerkisid ka Hispaania pikaajalised laenuintressid, Itaalia riigivõlakirjade tootlused tõusid aga esmakordselt alates 2008. aasta novembrist üle 5 protsendi.
Kolmapäeval oli Portugal sunnitud võlakirjaoksjonil senisest järsult kõrgemaid intresse maksma, mis veelgi suurendas hirmu, et rahvusvaheline abipakett on lähedal.
Jim Reid Deutsche Bankist ütles homset Euroopa Liidu tippkohtumist ja veidi hiljem toimuvat euroala kriisikoosolekut silmas pidades nii: «Tundub, et midagi eriti agressiivset võimud ette võtta ei kavatse.»
Sellist šokki, nagu mullu mais ja novembris, kui Kreeka ja Iirimaa abi paluma olid sunnitud, turud veel põhjustanud pole.
«Jah, keegi pole justkui märganud, kuid olukord on hapram kui nad arvavad,» ütles Citigroupi krediidistrateegia osakonna juht Matt King.
10-aastaste riigivõlakirjade intressid olid eilse seisuga sellised: Hispaanial 5,51 protsenti, Portugalil 7,63 protsenti, Iirimaal 9,58 protsenti ja Kreekal 12,90 protsenti.
3-aastaste Kreeka võlakirjade intressid lõid rekordi 17,67 protsendiga, andes mõista, et investorite meelest on restruktureerimine üha tõenäolisem.
Perifeeria 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused tõusevad halastamatult juba viis kuud. Selle ajaga on Itaalia intressid tõusnud 1,3 protsendi, Hispaania ja Portugali omad aga vastavalt 1,5 ja 2 protsendi võrra. Kreeka ja Iirimaa puhul (mõlemate jaoks on käivitunud mitmeaastased EL-IMFi päästeprogrammid) on kasv olnud ligi 4 protsenti.
Portugali valitsus pidi 2-aastaste riigivõlakirjade pealt maksma 6 protsenti intresse – võrreldes septembrikuise 4,1 protsendiga. Riigikassa sekretär Carlos Costa Pina ütles eile, et laenuvõtmise kulud on tõusnud tasemele, mis «pikemas perspektiivis käib üle jõu» – nagu arvab ka enamik investoreid.
«2-aastaste võlakirjade jaoks on see äärmiselt kõrge protsent,» ütles Portugali panga Banco Carregosa võlakirjade osakonna juht Filipe Silva. «Me ei ole veel päris abipaketi-tasemel, aga liigume kiirelt selles suunas.»
Peaminister José Sócrates ei väsi kinnitamast, et riik välisabi ei vaja. Nädala alguses ütles ta, et «finantsabi kahjustaks Portugali mainet».
Sócrates loodab, et Euroopa Liidu tippkohtumisel kuu lõpupoole leitakse euroala kriisile mingisugune laiapõhjaline lahendus, mis Portugali olukorda leevendaks.
Copyright The Financial Times Limited 2011.