Suurimate kasumi väljaviijate nimekirjas ei domineerigi pangad

Henkel Balti OÜ juhataja Siiri Odrats-Koni tehase tulevasele asukohale osutamas.

FOTO: Henkel Balti OÜ

Enim ehk 88,5 miljonit eurot on kontsernisiseselt laenu andnud Henkel Balti Operations OÜ, selgub Creditinfo koostatud edetabelist.

Creditinfo Eesti AS-i peaanalüütik Anne-Ly Otsa sõnul on suurel hulgal rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvatel ettevõtetel välismaistele kontserniettevõtetele antud laenusid. «Aastate jooksul on kogunenud väljalaenatud summaks ligi 700 miljonit eurot, mis moodustab 20 protsenti uuritud valimi jaotamata kasumist,» ütles Ots pressiteates.

«Kokku on nii pikkade aastate jooksul kogunenud märkimisväärne summa, kuigi väga suuri laenusid on ikkagi vähestel firmadel,» sõnas Ots.

«Kui enamasti mainitakse selles kontekstis pankasid, siis leidsime, et pankade grupisiseselt antud laenud moodustavad umbes 10 protsenti suurimate kontsernide laenude osakaalust ehk 62 miljonit eurot.»

Henkel Balti Operationsile järgnevad tööstusettevõte PKC Eesti AS 70 miljoni euro suuruse laenuga emaettevõttele, Leibur AS kokku 53,4 miljoni euro ja A.le Coq AS 39,9 miljoni euroga. Pankadest on Swedbank nimekirjas viiendal kohal 37 miljoni euroga ja SEB Pank 11. kohal 24 miljoniga.

Henkel Balti Operationsi käive vähenes 2015. aastal 19,6 protsenti 67 miljonile eurole, ettevõte oli 25 000 euroga kahjumis, aasta varem oldi seejuures ligi 7 miljoni euroga kasumis.

Creditinfo analüüsis kokku 136 ettevõtet. Valimisse kaasati kõik Eestis registreeritud välisomanikega ettevõtted, millel on 2015. aastal esitatud majandusaasta aruandes täidetud lisarida «Nõuded seotud osapoolte vastu» summas üle 1 miljoni euro.

Uuringusse kaasati ka ettevõtted, kes esitavad Eestis konsolideeritud aruandeid, samuti suuremad krediidiasutused, millel on välisomanikud. Eestist väljaviidava laenurahana läks summa kirja juhul, kui olid täpsemalt määratletud laenu suurus ja sihtriik. Sellest, kui pikaks perioodiks ettevõtted kontsernisiseselt laenu on andnud, Creditinfol teave puudub.

Valitsus soovib piirata ettevõtete kasumite laenude kaudu Eestist väljaviimist ning plaanib selleks alates 2018. aastast kehtestada niinimetatud panditulumaksu, mida firmad peavad tasuma kontsernisiseselt raha laenates.

Panditulumaksu puhul kehtestaks emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingule ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks sellesse firmasse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa, selgub plaanist, mida valitsus arutab sel nädalal kabinetinõupidamisel.

Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise niinimetatud panditulumaksuga, mis on sisuliselt tagasimaks. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tasutud panditulumaksu.

Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse, seisab kavas.

Tagasi üles