Analüütikud: toidukaubad kallinevad, kuid ülikiiret üldist hinnatõusu pole karta

Toidukorv. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Andres Teiss/Pm

Majandusanalüütikute sõnul on jaanuarikuu hinnatõusu taga toorainete kallinemine ning aktsiisimaksude tõus. Suurt üldist inflatsiooni kasvu tänavuseks aastaks ei prognoosita, küll võib toidukorv kallineda üle viie protsendi.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku hinnangul kiireneb hinnatõus Eestis sel aastal 3 protsendini, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimaksude tõusule.

«Sellel aastal tõusevad oluliselt nii mootorikütuste, tubaka kui alkoholi aktsiisimäärad. Kuna hinnad tõusevad sel aastal esimest korda kolmeaastase pausi järel ja nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub, ulatub palgatöötajate reaalse ostujõu kasv vaid 2 protsendini,» ütles Elmik.

Mootorikütuste hind kasvas jaanuaris rohkem kui viiendiku võrra tänu kallimale naftale ja kõrgematele aktsiisimääradele. Eelmise aasta jaanuaris saavutas toornafta hind oma viimase kaheksa aasta madalaima taseme. Seejärel on nafta hind tasapisi kallinenud, kasvades 30 eurolt barreli kohta 2016. aasta jaanuaris 52 euroni barreli kohta eelmisel kuul. Nafta hinda toetab OPEC-i ja Venemaa tootmismahtude kärpimine. Samal ajal on USA-s nafta tootmismahud suurenemas tänu nafta hinna tõusule ja energiasektori dereguleerimisele.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid ka alkoholi ja tubaka hindu. Piimatoodete ja kala kallinemine tõstis toiduainete hindu. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmete järgi kasvas toiduainete hind jaanuaris maailmas aastatagusega võrreldes tervelt veerandi võrra. Kõige rohkem tõusid suhkru, teravilja ja toiduõli hinnad.

Kaupade ja teenuste hinnatõus kiirenes jaanuaris oodatult. Tarbijahinnad kerkisid jaanuaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,7 protsenti. Hindade tõusu andis taas suurima panuse mootorikütus.

Majandusteadlane ja presidendi majandusnõunik Heido Vitsur rääkis ERRile, et tarbijahindade kallinemine jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,7 protsenti ei olnud üllatav, sest tegu oli valitsuse hinnapoliitika otsese tagajärjega - alkohoolsete jookide ja tubaka hinnaga ehk aktsiisipoliitikaga, mis oli taotluslik.

Teiseks tuleb tema sõnul arvestada, et möödunud aasta ülimadala kütusehinna mõju kehtis veel jaanuaris, veebruarist jätkub veel natuke, kuid siis kaob täiesti ära.

«See on praktiliselt viimane kuu, kus möödunud perioodiga võrreldes on nafta kallinenud, sest veebruari lõpuks tõusis nafta kuhugi 50 dollari piirimaile ja enam hinnaindeksit ei mõjuta. Selles suhtes jääb see hinnaindeksi tõus tuleval kuul kindlasti väiksemaks, sest transport, mis on suure osatähtsusega, enam nii palju ei kalline selles kuus,» selgitas ta.

Eesti Pank prognoosib, et toidukorvi hind võib kasvada tänavu üle viie protsendi.

Lähikuudel – pärast seda, kui ettevõtete laovarud lõppevad – hakkab toiduainete tarbijahindades avalduma ka veebruaris suurenenud alkoholi- ja tubakaaktsiis. Tarbijakorvi keskmine kallinemine ulatub 2017. aastal 2,8 protsendini, ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert pressiteates.

«Tarbijahindade kiirema kasvu on põhjustanud energia ja toiduainete kallinemine maailmaturul. Toorainete hindade langustsükkel maailmaturul algas 2011. aastal, kuid 2016. aasta alguses pöördus nafta ja toidu hind taas tõusule. Viimastel kuudel on maailmaturul kallinenud ka metallide ja muude tööstustoormete hind,» ütles Pert.

«Võrreldes 2011. aastaga on nafta hind dollarites praegu siiski 50 protsenti odavam ja ka tööstustoormete hinnatase on veel 33 protsenti madalam. Toorainete hinna teeb aga vähem soodsaks asjaolu, et euro kurss USA dollarisse on kuue aasta jooksul nõrgenenud ligi 23 protsenti. Samal ajal soodustab odav vahetuskurss euroala eksporti ja majanduskasvu taastumist,» rääkis ta.

Toiduainete hulgas veavad Euroopa Liidu siseturul hinnakasvu piimatooted. Eestis on piima kokkuostuhinnad tõusnud samale tasemele kui 2014. aastal, enne Venemaa kehtestatud sanktsioone. Lisaks piimatoodetele on kiiresti kallinenud puu- ja köögiviljad, sest ilmaolud ei olnud Lõuna-Euroopas põllumajanduse jaoks soodsad. Köögiviljad kallinesid kahe eelmise kuu jooksul kokku 10 protsenti ja puuviljad 4,8 protsenti.

Vahetu mõju tuleneb sellest, et umbes 40 protsenti värsketest köögiviljadest ning 90 protsenti puuviljadest ja marjadest, mis Eestis tarbitakse, on imporditud. Ligi kolmandik imporditud aiasaadustest on pärit väljastpoolt euroala riike, näiteks Poolast ja Põhja-Aafrikast, seetõttu võis hinnatõusu soodustada ka euro vahetuskursi nõrgenemine eelmise aasta lõpus. Puu- ja köögiviljade hinnad on järsult tõusnud ja langenud ka varem, kuid tavaliselt leeveneb hinnatõusu mõju kuni poole aasta jooksul.

Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv jaanuaris aasta võrdluses 2,7 protsenti, detsembriga võrreldes oli hinnatase 0,4 protsenti kõrgem. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeks tõusis eelmise kaheteist kuu jooksul 1,8 protsenti.

Tagasi üles