Andrus Kuusmann: konkurents tõmbaks konteinerveod käima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei möödu vist ühtegi logistikale ja transiidile pühendatud üritust, kus ei kõneldaks vajadusest saada lõpuks jalg ukse vahele ühele maailma kiiremini arenevale transpordisegmendile – konteinervedudele. Ideid ja plaane on välja käidud ilmatu hulk. Objektiivsetel (vahepealsest majandussurutisest tingitud hiinlaste huvi langus) ja subjektiivsetel põhjustel pole suurt midagi muutunud, kijrutab Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhataja Andrus Kuusmann.
Praegu oleme olukorras, kus lähiregioonide konkurendid kasvavad endiselt võimsama tempoga, kui Soome lahe lõunakaldal suudetakse. Näiteks 2010. aastal oli konteinervedude maht Läänemere piirkonnas 39 protsenti suurem kui 2009. aastal. Meil oli tõus aga enam kui kaks korda väiksem. Eesti osakaal konteinervedude teenindamisel langes seetõttu siianigi äärmiselt madalalt neljalt protsendilt kolmele.
Pole tarvilik hakata kedagi veenma, et eeskätt aus ja vaba konkurents on üheks olulisemaks majandusharusid kiirelt edasi tõukavaks katalüsaatoriks. Eesti ettevõtete paarikümneaastane aktiivne osalemine rahvusvahelises kaubavahetuses transpordi- ja logistikasektoris kinnitab seda tuntud majandustõde täielikult.
Omavaheline terve võitlus klientide pärast on omane erinevatele transporditasanditele. Alates suurtest infrastruktuuri ettevõtetest, nagu sadamad (Tallinna sadam ja Sillamäe sadam), jätkates raudteeveo firmadega (EVR Cargo, Spacecom, E.R.S.) ning lõpetades konkreetsetele kaubagruppidele orienteeritud terminalidega (naftaterminalid, üldkaupade terminalid, söeterminalid jne).
Vaba konkureerimise tulemus on klientidele olnud selgelt meelepärane. Võrreldes naaberriikidega on hinnad logistika- ja transiidisektoris üldjuhul klientidele vägagi vastuvõetavad. Ent mis veelgi olulisem – pidevalt on kasvanud osutatavate teenuste kvaliteet ja ulatus. Ning lõpuks on turg ilma suuremate vastasseisudeta suutnud ise reguleerida ühinemised-liitumised seal, kus see on ettevõtetele selgelt kasulik ja kasumlik.
Üks väheseid erandeid logistikavaldkonnas on siiani kahjuks just konteinerveod. Praegu on võimalus meritsi konteinereid tuua ja laevadele laadida vaid ühe firma kaudu ning tulemused, nagu teame, rõõmuhõiskeid esile ei kutsu.
Terminali võimsusest on praegu hõlmatud vaid kolmandik. Senist kasvudünaamikat analüüsides läheb veel aastaid, enne kui õnnestuks saavutada projektvõimsus. Aga naaberriigid liiguvad sel ajal vuhinal veelgi kaugemale.
Nii näiteks on klientide sõnul konteinerite käitlemise hind Muugal lähimate alternatiividega (näiteks Riiaga) võrreldes arusaamatult kõrge. Ja seetõttu kliendile sageli vastuvõetamatu. Sest ka teenuse kvaliteeti ja logistilist korraldust hindavad ettevõtte ja kliendid tihtipeale erinevalt. Juhtub sedagi, et võimalikud kliendid jäävad teenindamata subjektiivsetel põhjustel.
Teiste logistika- ja transiidiettevõtete kogemust vaadates on järeldus selge: konteinerimajandust aitab Eestis käima tõmmata just terve konkurents. Arvestades, et Tallinna Sadamal on valminud infrastruktuur uue konteineriterminali rajamiseks ning rahvusvaheline konkurss on toonud kohale ka uusi võimalikke firmasid (vaatamata ennustustele, et ega siia keegi nagunii ei tule), on igal juhul mõttekas katsetada.
Loomulikult juhul, kui uue tulija pakkumine on konkreetse terminaliala kohta parim ja aitab senisest efektiivsemalt lahendada ka Eestist väljuvate konteinerite raudteele suunamise probleeme. Konkurents peab jõudma konteineriärisse ning kui riigile kuuluvatel ettevõtetel on võimalus seda soodustada, tuleb vajalikud otsused langetada.
Konkurentsi pole mõtet peljata ja seda eos välistada. Küll aeg näitab, kes suudab oma teenust paremini korraldada ja soodsama hinnaga müüa. Kuigi tegelikult pole kahtlust, et senisest oluliselt kiiremini hakkab arenema nii vana turulolija kui tema potentsiaalne uus võistleja.
Lisanduvad töökohad sadamas, raudteel ja seotud ettevõtlusvaldkondades toovad riigile sisse nii otseste maksude kui dividendide näol. Ja terminaliomanikud on oma kasumi suurendamiseks ja hoidmiseks sunnitud pingutama nii, et see toob naeratuse klientide näole.