Korb tunnistas puudujääke Riigi Kinnisvara töös

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas täna riigikogus Riigi Kinnisvara ASi puudutavatele küsimustele.

FOTO: Dmitri Kotjuh /Järva Teataja

Täna riigikogu liikmete küsimustele vastanud riigihalduse minister Mihhail Korb ütles, et kindlasti on puudujääke või miinuseid, mida võib Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) süüks panna, kuid toonitas, et peab täna väljatöötatud strateegiat õigeks ja vajadust selle muutmiseks ei näe.

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas riigikogu liikmete Andres Ammase, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Jüri Adamsi 19. jaanuaril esitatud arupärimisele riigi kinnisvara haldamise kohta (nr 295), teatas riigikogu pressiteenistus.

Arupärijad viitasid riigikontrolli tehtud auditile, mille kohaselt puudub riigil selge ja ühtne kinnisvarapoliitika. Arupärijad soovisid teada, miks ei ole riigi kinnisvara korrashoidmine varade üleandmisega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) muutunud säästlikumaks.

Korbi sõnul on kindlasti oma puudujäägid või miinused, mida võiks Kinnisvara Aktsiaseltsile süüks panna. «Aga kindlasti on valitsus palju oma otsustusvõimetuse või niisuguse asjade pika laine peale lükkamise taga,» nentis Korb. Ta märkis, et eesmärk saavutada säästlikkus tekib läbi terve komplekti abinõude.

«Analüüsides kinnisvarastrateegiat, peame õigeks seda, et tänased väljatöötatud sihid ja eesmärgid ja strateegia on õige. Strateegia muutmiseks ei ole otsest vajadust,» sõnas minister.

Ruumide säästlik kasutamine, minimaalne ressursi kasutamine, ressursi kasutamise efektiivsuse tõstmine on need asjad, mis on õiged ja mille suunas täna tuleb liikuda ja töötada. Aga just meetmed, kuidas me seda saavutame, see on pigem eesmärkide saavutamise põhiküsimus, lisas minister.

Korb ütles, et tänaseni oli kinnisvarapoliitika liikunud selles suunas, et ehitatakse pidevalt uusi maju, st panus majade remonti on üpris minimaalne.

«Praktika näitab, et uute majade ehitamine on selgelt otstarbekam kui vanade renoveerimine. Uued tänapäevased ruumid saadakse sama raha eest ja tunduvalt parema kvaliteediga, st hinna ja kvaliteedi suhe räägib väga tihti uute ehituste kasuks,» rääkis ta.

Kinnisvarakulud on otse seotud tegevustega, mida riik pakub ja teostab. Korb tõi esile olulise küsimuse, mis on seotud regionaalse aspektiga. «Praegu on plaan osa riigiasutusi pealinnast välja viia. Teine aspekt on see, missugust kasutust leiavad maavalitsuste hooned. Kolmas aspekt, millist kinnisvara otsustatakse lõppkokkuvõttes kasutada,» selgitas ta.

Riigihalduse minister arvas, et täna oleme etapis, kus me räägime alles riigireformi stardist ehk riigireformi esimestest sammudest. Küll aga on vara veel rääkida, mis on lõplik tulemus ja kui palju riik vajab kinnisvara.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles