Koda: paindlikud reeglid tuleks panna töölepingu seadusesse

Mait Palts.

FOTO: Toomas Tatar / Postimees

Eesti kaubandus-tööstuskoda on vastu ametiühingute ettepanekule lubada paindlikumaid valveaja tingimusi kehtestada üksnes laiendatud kollektiivlepingutega; vaid soovib nende sätestastamist töölepingu seaduses.

Koja hinnangul teenib see ettepanek vaid ametiühingute huve, kuid ei lahenda tänast probleemi. Lisaks on kehtiv kollektiivlepingu laiendamise säte vastuolus põhiseadusega. Seetõttu peab koda vajalikuks sätestada paindlikumad valveaja tingimused töölepingu seaduses, kirjutab koja peadirektor Mait Palts riigikogu õiguskomisjonile.

Riigikogus on praegu arutlusel töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas tahetakse muuta paindlikumaks valveaja regulatsiooni IKT-sektori töötajatele.

Kaubanduskoda pooldab muudatust, kuid peab siiski vajalikuks lubada paindlike valveaja reeglite kasutamist ka teistes valdkondades, kus on vajalik tagada ööpäevaringne elutähtsate teenuste toimepidevus, näiteks lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, elektrivarustuse ning veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimine.

Möödunud nädalal toimunud riigikogu õiguskomisjoni istungil toetas ametiühingute keskliit kaubanduskoja ettepanekut võimaldada valveaja erisuse kasutamist lisaks IKT-sektorile ka muudes valdkondades. Samas olid ametiühingud sellega nõus vaid tingimusel, et paindlikumad valveaja tingimused lepitakse kokku kollektiivlepingus, mida laiendatakse kogu sektorile.

Kehtiva seaduse järgi võib kollektiivlepingut laiendada kogu sektorile või ka kõikidele sektoritele, kui kollektiivleping on sõlmitud tööandjate ühingu ja töötajate ühingu vahel. Samas puuduvad seadusest aga esinduslikkuse nõuded tööandjate ja töötajate ühingule.

See tähendab, et näiteks kolmest mikroettevõttest koosnev tööandjate ühing ja viiest töötajast koosnev ametiühing võivad kokku leppida, et kollektiivlepingu palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi laiendatakse kogu sektorile või isegi kõikidele Eesti tööandjatele. Seega võivad mõned üksikud isikud kokku leppida tingimustes, mis ei ole teistele tööandjatele jõukohased. Lisaks puudub teistel tööandjatel võimalus kaasa rääkida kollektiivlepingu tingimustes, mida neile laiendatakse.

Isegi kui kollektiivlepingu laiendamise regulatsioon oleks kooskõlas põhiseadusega, ei pea koda ametiühingute ettepanekut mõistlikuks. Koja hinnangul teenib ametiühingute ettepanek vaid nende endi huve ega lahenda tänast probleemi. Koda rõhutab, et paljudes sektorites, näiteks IKT-valdkonnas ei ole töötajad pidanud isegi vajalikuks ametiühingut moodustada, sest selles ei nähta reaalset kasu töösuhete paremaks ja tänapäevasemaks korraldamiseks.

«Riik ei peaks seadusega survestama töötajaid moodustama ametiühinguid, et kehtestada sektoris paindlikumad valveaja tingimused,» märgib Palts. Sobivaimaks lahenduseks on kaubanduskoja hinnangul need tingimused sätestada töölepingu seaduses. Selline lahendus ei välista ka kollektiivlepingute sõlmimist, kuid seda juba igaühe vaba tahet arvestades ning lähtudes põhiõigusena sätestatud liitumisvabadusest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles