Detailselt lahti: kui palju ja millele peab Davosi majandusfoorumil osaleja raha välja käima?

Lõunapaus selleaastasel Davosi majandusfoorumil

FOTO: RUBEN SPRICH/REUTERS

Kui alles hiljuti kirjutas Postimees sellest, kuidas Davosi ümbritsevad lennujaamad jäid seekordse majandusfoorumi ajal maailmaliidrite eralennukitele väikeseks, siis nüüd tekitavad poleemikat Eesti endise presidendi majutuskulud Davosi majandusfoorumi ajal 2015. ja 2016. aastal. 

Eilne «Pealtnägija» pühendas pool saadet Vabariigi Presidendi Kantselei (VPK) krediitkaardiga makstud kuludele, mis tehti eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvese teise valitsemisaja jooksul, iseäranis viimastel aastatel. Konkurentsitult suurima krediitkaardi väljaminekuna toodi saates välja Ilvese majutuskulud maineka Davosi majandusfoorumi ajal 2015. aastal ja 2016. aastal.

Mõlemal korral neljatärnihotellis Turmhotel Victoria peatunud Ilvese eest tasutud arved olid siis vastavalt 21 000 ja 24 000 eurot. Näiteks 2016. aastal moodustas Ilvese ja tema abikaasa Ieva Ilvese majutus perioodil 19.-23. jaanuar ehk neli ööd presidendisviidis koguarvest 19 284,62 Šveitsi franki ehk 18 056,76 eurot.

Ongi väga kallis üritus

Davosi majandusfoorumil (WEF) osalemisega seotuid kulusid ja seda, kuidas need iga-aastaselt järjest kasvavad, on välismeedia ikka ja jälle väga detailselt kajastanud ning osadena lahti võtnud. Näiteks 2015. aasta 20.-25. jaanuaril toimunud majandusfoorumi eel võttis CNN detailselt lahti foorumil osalemisega seotud kulud tavaosalejale ehk siis neile, kes ei ole otseselt riigijuht või mõne suurettevõtte tegevjuht.

Viimastel aastatel on tekitanud palju poleemikat foorumi osalustasu, mis on nüüdseks tõusnud 18535,68 euroni. CNNi arvutuste kohaselt kahekordistuvad need kulud, kui arvestada sinna juurde veel lennupiletid summas 5560,70 eurot, lennujaamast Davosi viivale ümberistumisele ehk transfeerile kulud 8341,06 eurot, keskmine majutuskulu 2780,35 eurot ning 1853,57 eurot toitlustusele. Ehk kui võtta aluseks CNNi andmeid, läheb Davosi foorum ühele tavaosalejale maksma vähemalt 37071,36 eurot.

 

Lennupiletitele kuluv keskmine summa on arvutatud selle järgi, kui palju peab maksma äriklassi lennupiletite eest Davosist 150 kilomeetri kaugusel asuvasse Zürichisse. Näiteks New Yorgist tulija lennupiletid võivad jääda vahemikku 4448,56 eurot kuni 6672,85 eurot. Tokyost tulija piletid võivad jääda 4170,53 ja 7692,31 euro vahele ning Lõuna-Aafrika Vabariigist kohale lendajal 4541,24 euro kanti.

Davosi jõudmiseks tuleb aga Zürichist organiseerida veel täiendav transport, mis äriklassi osalejale võib maks ma minna kas 648,75 eurot üks ots limusiiniga või edasi-tagasi helikopteri lennuna 9267,84 eurot.

Mis puudutab majutuskulusid, siis CNNi sõnul on Davosis küll mitmed suured hotellid, kuid selge on see, et majandusfoorumi ajaks lähevad nende hinnad kallimaks, kuna nõudlus kasvab märgatavalt. Davosi puhul räägitakse, et majandusfoorum on teised jõulud sealsetele majutusasutust pidajatele, kuna nad saavad sarnaseid kõrgeid hindasid küsida.

Näiteks üks öö võrdlemisi tagasihoidlikus kolmetärnihotellis maksab 556,07 eurot inimese kohta. Samas märgib CNN, et need, kellel on suuremad rahalised võimalused, võivad majandusfoorumi ajaks rentida ka suuremaid kortereid või lausa mägimajad. Näiteks kümmet inimest majutava mägimaja rent neljaks päevaks võib maksma minna 55607,04 eurot, kuigi sellesse võib olla sisse arvestatud juba ka toitlustuse kulud.

Samas toob CNN välja, et terve rida kõrgetasemelisi foorumil osalejaid - nende hulgas riigipead, usujuhid, akadeemikud, sotsiaalsed ettevõtjad, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed ja uudisteankrud -, ei pea eelpool mainitud suurt osalustasu maksma.

Küll aga on eelpool toodud arvutused arvatavasti veel tagasihoidlikud, kuna 2011. aasta Davosi kohtumise eel kirjutas Andrew Ross Sorkin New York Times'is märksa suurematest summadest, kui vaatas seda ühe ettevõtte kontekstis, kes näiteks tahab viis osalejat foorumile saata.

Muuhulgas juhtis ta tähelepanu sellele, et üldse selleks, et üritusele kutset saada, tuleb hakata WEF liikmeks ning 2011. aastal oli liikmemaks 48192,77 eurot. Sellele lisandus veel ürituse enda osalustasu, mis tähendas, et puhtalt üritusele osalemiseks pääsemiseks tuli toona välja käia 65801,67 eurot. Selleks, aga, et osalejad saaks ka maailma mõjukatega ühes seltskonnas liikuda, tuleb märksa rohkem välja käia.

Business Insider uuris sama artikli peale, miks suurtest kulutustest hoolimata siiski ettevõtted saadavad oma inimesi Davosi ja vastus oli ühene - sest kontaktid, mis konverentsil luuakse, tulevad ettevõtetele kasuks ja toovad märksa enam tagasi, kui summad, mis on sellel osalemiseks investeeritud. Lisaks ei ole ühtegi teist konverentsi, mis suudaks nii palju maailma mõjukaid aasta-aastalt osalema saada.

Kallimad kohad juba välja müüdud

Arvestades, et seni on järgmise aasta majandusfoorumi toimumisajana meedias välja käidud kuupäevadena 24.-28. jaanuar 2018, siis võtsime ette populaarse broneerimiskeskkonna Booking.com, et näha, palju läheks samal ajal maksma Davosis neli ööd kahele inimesele.

Selgus, et Turmhotel Victoria, kus Toomas Hendrik Ilves nii 2015. ja 2016. aastal peatus, on selleks ajaks juba täielikult välja müüdud või ei olegi broneerimiskeskkonnas üldse müüki pandud. Selleks ajaks on Booking.com'i andmetel välja müüdud ka viietärnihotell Rixos Fluela Davos, kus on samuti olemas presidendisviit. Ka ei ole selleks ajaks enam võimalik broneerida öömaja neljatärnihotellis Hilton Garden Inn Davos.

Kui vaadata soovitusi keskklassi majutuskohtade osas, mida majandusfoorumil osalejad kiidavad, siis on mainitud kuupäevadeks välja müüdud nii viietärnihotell Steigenberger Grandhotel Belvedere (kus muidu algab majutus kahele inimesele 300-350 eurost/öö), neljatärnihotell Hotel Europe (kus majutus kahele maksab alates 230 eurost/öö) kui ka neljatärnihotell Morosani Schweizerhof.

Samas kümne kilomeetri kaugusel asuvas Haus Holiday mägimajas läheks majutus foorumi ajal praeguse seisuga maksma 4 852 eurot ning teistes Davosist vähemalt kümme kuni 20 kilomeetrit väljaspool asuvates kohtades jääks majutus kahele inimesele sel ajal 300 kuni 700 euro vahele.

Linnakese elanike arv kolmekordistub

1971. aastal alguse saanud majandusfoorumil osalejate arv on tänaseks kasvanud 3000 inimeseni. Nende hulgas on tavaliselt üle 50 riigijuhi ning 1200 suurettevõtte juhti, vahendab BBC.

Sel aastal olid end foorumil osalema registreerinud Briti peaminister Theresa May, Hiina president Xi Jinpingi ja Microsofti asutaja Bill Gatesi kõrval näiteks ka näitleja Matt Damon ning popmuusikud Will.i.am and Shakira.

Kui muidu on Alpide küljel asuva Davosi linna elanike arv 11 000 inimest, siis majandusfoorumi ajal kasvab see ligi 30 000 inimeseni.

INFOKAST: Mis on Davosi majandusfoorum?

  • Davosi majandusfoorumi algatas 1971. aastal Genfi ülikooli professor Klaus Schwab ning algselt kandis ta nime Euroopa juhtimisfoorum. Alates 1987. aastast kannab ta majandusfoorumi nime.
  • Sisuliselt on tegemist iga-aastase neljapäevase kõrgetasemelise konverentsiga, mis toimub Alpide külje all asuvas suusakuurortis.
  • Foorumil saavad osaleda üksnes need, kes on saanud kutse sel osaleda.
  • Iga-aastaselt võtab üritusest osa 2200-2500 osalejat ning seda kajastab suurusjärgus 500 ajakirjanikku. Enamus osalejatest on mehed, vaid viiendiku moodustavad naised. Suur osa osalejatest on pärit USAst või Lääne-Euroopa riikidest.
  • 2017. aasta jaanuaris toimunud foorumil osales rohkem kui 3000 osalejat üle sajast riigist.
  • Davosi foorumit on kritiseeritud selle elitaristliku iseloomu pärast ning sellega seoses on tulnud käibele ka väljend «Davosi mees», mis viitab jõukale maailmakodanikule, kes on loobunud enda identifitseerimisest läbi konkreetse rahvuse ja veedab ohtralt aega igasugustel äriklassi üritustel. Väljendi võttis esmakordselt kasutusel Samuel P. Huntington.

Allikad: World Economic Forum, Guardian, Wikipedia

Tagasi üles