Soomlased mängivad ideega, et ühel hetkel ümbritseb Läänemerd ringraudtee
Lisatud interaktiivne kaart trassist!

Rail Baltic eskiis.

FOTO: www.railbaltic.info

Tänase Rail Balticu kolmepoolse kokkuleppe allkirjastamise valguses tegi Soome päevaleht Helsingin Sanomat põhjaliku analüüsi Läänemerd ümbritsevate võimalike raudtreetrasside osas ning visualiseerib olukorda, kus Balti riike ühendab Skandinaaviaga kiire ringraudtee.

Kindlasti märgib Balti riikide peaministrite allkirjastatav lepe sammu lähemale sellele mõneti utoopilisele unistusele, kuivõrd sellega ehitatakse valmis kiire raudteeühendus Tallinnast Poolani, vahendab Helsingin Sanomat. 

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite allkirjastatava kokkuleppega fikseeritakse õigusliku jõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud raudteeühenduse rajamiseks. Samas märgib Helsingin Sanomat, et Rail Balticu väljaehitamine on üheks eelduseks Helsingi-Tallinna vahelisele tunnelile, millest on juba aastaid räägitud.

Selleks aga, et Läänemerd ümbritsev ringraudtee täielikult ühendatud oleks, on vaja veel ka 18-kilomeetrise Hamburgi ja Kopenhaageni vahelise tunneli välja ehitamist, mis oluliselt lühendaks Saksamaa ja Taani vahelist liiklust.

Eestis kõige aktiivsem vastupanu

Rail Balticu raudtee peaks valmis saama 2026. aastaks ning sellel hakkavad rongid sõitma kiirusega 240 km/h. Sellega peaks Tallinnast Varssavisse jõudma kiiremini, kui praegusel trassil Tallinnast Riiga jõuab. Helsingin Sanomat märgib ka, et pikalt räägitud projekti teostamisega hakkasid kolm Balti riiki kiiremini liigutama 2015. aastal, kui Riias loodi ka projekti koordineeriv ühisettevõte. 

Kui loodav trass on juba paigas Lätis ja Leedus, siis vaidlused selle osas veel käivad. «Me loodame, et Eestis pannakse ametlikult uus trass paika hiljemalt märtsiks või aprilliks,» sõnas ühisettevõtte juht Baiba Rubesa. Samas on Eestis debatt võimaliku trassi üle tuld võtnud just viimasel poolel aastal, juhitakse tähelepanu selle võimalikule keskkonnamõjule ja kaheldakse selle majanduslikus tasuvuses.

Rubesa rõhutab, et ta täiesti mõistab raudteeprojekti erakordset iseloomu, mistõttu ei tohiks selle ellu viimisele takistuseks saada kellegi rahvuslikud huvid.

Kuigi Lätis usutakse, et uus raudteetrass parandab oluliselt seniseid ühendusi, ollakse üsna kindlad, et see tõstab ka rongipileti hinda. Lõpliku trassi paikapanek läks sealgi sarnaselt Eestile üle kivide ja kändude, kuid siiski suutsid erinevad osapooled leida ühise keele. 

«Riigijuhid ei tahtnud tavainimesi kuulata,» selgitas Põhja-Lätis tegutsev käsitööline Arnis Preiss, kelle maalt pidi ka algne trass läbi minema ja kes asutas enda ja teiste kohalike inimeste kaitseks kodanikuühenduse. 

Küll aga nentis ta, et pärast kompromissile jõudmist trassi osas, nähakse Lätis Rail Balticu projektis algatust, kuhu on juba palju raha läinud, kuid tulemusi ette näidata väga ei ole.

Soomlased Rail Balticu arengutest väga huvitatud

Soomlased on kogu aeg Rail Balticu idee suhtes toetavad olnud. Kui ei Soomel ega Poolal ei ole Balti riikide ühisettevõttes osalust, on nad protsessi jälginud vaatlejatena. «See projekt on meile väga oluline,» kinnitas Lassi Hilska Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumist. 

Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui need riigid oleks ka ettevõttesse kaasatud, tagaks see kindlasti projekti märksa sujuvama elluviimise, kuna raudteetrassi planeerimisel arvestatakse Soomest tulevate kaubavoogudega.

Samas aga toonitas Lassi Hilska, et Soome osalust Rail Balticu projektis ei ole mõtet siduda Helsingi-Tallinna tunneliga, kuna selle plaanid on praegu märksa ebakindlamad. Siiski on tunnelist Rail Balticu projekti edusammude järel märksa enam rääkima hakatud.

Praegu on tunneli osas käimas kahe-aastane teostatavusanalüüs, mis on poole peal. Analüüsi rahastab 1,3 miljoni euro ulatuses Euroopa Liit. Seejuures hinnatakse, kuidas saaks tunneli ehitamisel kasutada uusi tehnoloogiaid, näiteks on juttu käinud hüperloobist, kus reisisijaid transporditaks mööda tunnelit spetsiaalse kapsliga.

INFOKAST: Suurem osa Rail Balticu rahastusest tuleb Euroopa Liidult

  • Rail Baltic on Tallinnast Poola piirini suunduv raudteetrass, mis on üle 700 kilomeetri pikk.
  • Trassi valmimisajaks on planeeritud 2026 ja aastaks 2030 ennustatakse hinnanguliseks reisijaveo mahuks kaks miljonit inimest, kaubaveo mahuks üheksa miljoni tonni kaupa.
  • Projekti eelarve on neli miljardit eurot. 85 protsenti selle rahastusest tuleb Euroopa Liidult.

Allikas: Helsingin Sanomat

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles