Uuring: pankrottide arv Eestis väheneb

Pankrot.

FOTO: SCANPIX

Creditinfo 2016. aasta pankrotiuuringu põhjal lõppes mullu pankrotimenetlusega 335 äriühingu tee, nendest 203 puhul menetlus rauges ja vaid 132 ettevõtte puhul kuulutati pankrot välja; 2015. aastal olid vastavad näitajad 376 ja 147 ettevõtet.

Pankrottide hulk Eestis väheneb ning pankrotiettevõtete osakaal oli 2016. aastal juba madalam kui buumiaastatel. Mullu lõppes pankrotimenetlusega 335 äriühingu tee, nendest 203 puhul menetlus rauges ja vaid 132 ettevõtte puhul kuulutati pankrot välja, kirjutab ettevõte oma ajaveebis.

Kokku oli pankrotiettevõttetel 12,3 miljonit eurot maksehäireid ehk võlgnevusi äripartnereile ja 12,5 miljonit eurot maksuvõlga riigi ees.

«2016. aastat iseloomustas samas, et väga ulatuslikke võlgnevusi palju ei olnud. Näiteks eelnenud aastal moodustasid nõuded Estonian Airi vastu pea sama suure summa kui tänavustel pankrotiettevõtetel kokku,» märgib ettevõte.

Ettevõtted, kelle puhul pankrot välja kuulutati, omasid uuringu kohaselt võlausaldajate ees märksa suuremaid kohustusi, keskmiselt 73 890 eurot, kui need, kelle pankrotimenetlus rauges.

«Väiksemad ja väheste võlgadega ühingud surevad pigem suurema kärata,» märgib Creditinfo.

2016. aastal kustutati Äriregistrist aga kokku 10 403 ühingut. Erinevatel põhjustel jõudis likvideerimiseni ise 4089 ühingut, samas kui 5926 sundlikvideeriti. Sundlikvideeritud ettevõtetest jäid võlad maha 40 protsendil juhtudest, kokku 10,5 miljonit eurot maksehäireid ja 19,6 miljonit eurot maksuvõlga. Muudel põhjustel likvideeritute puhul olid need näitajad 15 protsenti ning 8,3 miljonit ja 4,6 miljonit eurot.

Creditinfo kogemus põhjal võib pankrottide vähesus ja erandlikkus mõjutada ettevõtte hinnangul Eesti ettevõtluskultuuri.

«Mida enam ettevõtjad tajuvad, et tõenäosus pankrotimenetluse läbitegemisele on madal ja pigem saab raskuste tekkides arvestada ettevõtte mahajätmise, registripoolse kustutamise ja varade väljakantimise lihtsusega, seda suurem on oht, et võlgu jäämine muutub ettevõtjate endi jaoks aktsepteerituks ja mõnegi jaoks osaks ärimudelist,» märgib ettevõte.

Selline «hiiliv negatiivse suhtumise levik» võib ettevõtte hinnangul hakata mõjutama erinevaid hankeid ja ettevõtete vahelisi suhteid.

Tagasi üles