Regulaatorid on leevendanud Euroopa pankade uusi stressiteste, mis olid mõeldud investorite usalduse tagasivõtmiseks – vaatamata sellele, et finantsturud mulluseid teste liiga lahjadeks pidasid.
Pankade stressitestid tulevad taas lahjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned stsenaariumid, mille valguses pankade bilansse testida kavatsetakse, on isegi mullustest «healoomulisemad».
Uute stressitestide käigus katsetatakse pankade vastupanuvõimet 15-protsendilisele langusele aktsiaturgudel. Nimetatud protsent on kõvasti madalam kui mullune, rangemat lähenemist ei ole võimalik täheldada ka teiste peamiste parameetrite puhul.
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA), jaanuaris loodud uus üle-euroopaline regulaator, tahaks üldiselt väga usaldusväärseks osutuda ja saada lahti oma eelkäija, Euroopa Pangajärelevalvete Komitee (CEBS) rikutud mainest.
Üks kogenud Londoni pangandusanalüütik ütles: «Selles, mis nüüd päevavalgele on tulnud, pole küll midagi, mis turgude suhtumist ja seisukohta muuta võiks. Eelmised testid olid mingi naljanumber. Ja mida siis seekord muud oodata, kui uut soperdist?»
Mullusuviseid stressiteste kritiseeriti karmilt nende liigse lodevuse eest.
Täielikult kaotasid nad oma usaldusväärsuse aga siis, kui Iirimaa – kuigi kaks sealset suurpanka testid ilusti läbisid – Euroopa abipaketi vastu pidi võtma. Ja seda eriti just nende kahe panga päästmiseks.
Uute testide üksikasjad lekkisid välja Saksa ajalehe Handelsblatti kaudu. Hiljem kinnitasid neid fakte ka testide ettevalmistamisele lähedalseisvad allikad.
Kui uued testid hõlmavad aktsiaturgude 15-protsendilist kukkumist, siis mulluste puhul rakendati 20-protsendilise languse stsenaariumi, lisaks sellele veel 36-protsentilise kukkumise varianti selliste aktisahoiuste suhtes, mis olid «koheselt müüdavad».
Makromajanduslikud surved (eurotsooni sisemajanduse kogutoodangu kahanemine tänavu 0,5 ja tuleval aastal 0,2 protsendi võrra) on uutes testides samuti kergemad kui aasta tagasi ja lähtuvad Euroopa institutsioonide majanduskasvu prognoosidest.
Kuigi analüütikud olid üldiselt meetmete suhtes skeptilised, siis ühe uue meetme kaasamise üle olid nad siiski õnnelikud: nimelt rakendatakse stressistsenaariumites pankade endi rahastamiskulude 1,25-protsentilise tõusu võimalust.
EBA uus esimees Andrea Enria ütles Financial Timesile hiljuti, et on täis otsustavust muuta stressitestid usaldusväärsemaks ja kavatseb kasutada seda ettevõtmist kui võimalust meelitada hulgaliselt uut aktsiakapitali Euroopa kõige viletsamini kapitaliseeritud pankadesse.
Eriliselt rõhutas Enria seda, et testid ei tohi olla lihtsalt eksamid, mis kas läbitakse või millest läbi kukutakse – ilma et riiklikud regulaatorid pärast asjaga edasi tegeleksid. Ta ütles, et neid, kes testidest vaid vaevu läbi tulevad, tuleks sundida oma kapitalimäära tõstma.
Copyright The Financial Times Limited 2011.