Kreeklastel võib vaja minna ka neljandat abipaketti (3)

Majandus24/BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka parlament
Kreeka parlament Foto: ALKIS KONSTANTINIDIS/REUTERS

Kreeka parlament hoiatas reedel avaldatud raportis, et riigil võib vaja minna neljandat päästepaketti, kui läbirääkimised võlausaldajatega lähinädalatel tulemust ei anna.

Parlamendi eelarvebüroo 67-leheküljelises raportis öeldakse, et pikaleveninud läbirääkimised kahjustavad Kreeka väljavaateid taastada juurdepääs turgudele enne praeguse rahvusvahelise päästeprogrammi lõppu järgmisel aastal, vahendas BNS APd.

Kreeka partnerid 19liikmelises eurotsoonis on kardetavasti sunnitud euroskeptiliste erakondade survel kehtestama Ateenale uue laenu korral eriti rängad tingimused, hoiatab dokument. Siiski loodab Kreeka uue päästepaketi vältimiseks võlaleevendusele, millele võib kaasa aidata ka värske IMFi analüüs.

Nimelt on IMFis ettevalmistamisel dokument, mis märgib, et Kreeka võlakoorem on «väga ebastabiilne», vahendab Wall Street Journal. Dokumendis märgitakse, et kui kreeklased ei asu oma laenukoormust ümberstruktureerima, jõuab see 275 protsendi tasemele SKPst aastaks 2060.

6. veebruaril avalikustatav hinnang on märksa pessimistlikum, kui Kreeka euroala võlausaldajad seda näevad. Analüüsis kirjutatakse veel, et aastaks 2030 tõuseb Kreeka välisvõla osakaal 160 protsendini SKPst, muutudes pärast seda «plahvatuslikuks» ning tõustes 2060. aastaks 275 protsendi tasemeni SKPst.

IMFi hinnang on selges vastuolus senise euroala võlausaldajate hinnanguga, mis ennustas möödunud aasta mais, et aastaks 2060 on Kreeka võlakoorma tase 104,9 protsenti SKPst. Euroala riigid on vastu IMFi soovitustele leevendada Kreeka võlakoormat, kuna nemad on need, kes peavad selle kinni maksma.

«Ei saa oodata, et Kreeka saab ise oma võlakoormaga hakkama, isegi siis, kui ta täielikult rakendab plaanitud reformikava,» märgib IMF, lisades, et riik vajab praegu olulist võlaleevendust selleks, et ta oma võlakoormat jätkusuutlikuna suudaks hoida. Ka leiab IMF oma analüüsis, et euroala riigid peavad nõudma Kreekalt möödunud aasta mais kokku lepitud võlaleevenduskavas rohkem detailsust. 

Kreeka vajab uut miljarditesse küündivat laenu hiljemalt juulikuuks, mil tal on üsna suurte laenude tagasimaksmise tähtaeg. Küll aga seisab hetkel olukorrale lahenduse leidmine seetõttu, et Saksamaa ei ole nõus arutama täiendavat võlaleevendust ning IMF nõuab kasinusmeetmeid. Ka ei ole selge, kas IMF jätkab Kreeka abiprogrammis osalemist või mitte.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles