Simson tahab suurtarbijate gaasiaktsiisi viia ELi lubatud miinimumini
27. jaanuar 2017, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Kadri Simson soovib mineraloogiatööstusest kõrgema energiamahukusega ettevõtete gaasiaktsiisi viia nende konkurentsivõime säilitamiseks Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani.
Aktsiisi maksulagi on võimalik kehtestada pärast Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist ehk eelnevalt tuleb esitada komisjonile riigiabi loa taotlus, märgib majandus- ja taristuminister Kadri Simson valitsusele saadetud ettepanekutes.
Gaasi aktsiis on 2017. aastast 3,87 eurot megavatt-tunni kohta, mis valitsuse aktsiisitõusu kava kohaselt tõuseb aastaks 2020 aga 7,56 euroni megavatt-tunni kohta. See omakorda põhjustab rahandusministeeriumi hinnangul aastaks 2020 gaasi lõpphinna tõusu vähemalt 15 protsendi võrra.
Gaasihinna tõusu tõttu halveneb Simsoni sõnul Eestis enim paberitööstusettevõtete konkurentsipositsioon, kuna selliste tööstuste energiamahukus on kõrge ja see muudab toodangu hinna äärmiselt sõltuvaks gaasi hinnast.
ELis on minimaalseks gaasi aktsiisimääraks sätetsatud 1,08 eurot megavatt-tunni kohta. Hetkel on Eestis gaasi aktsiisimäär sellest 3,6 korda kõrgem, 2020. aastaks kasvaks vahe aga seitsmekordseks.
Paberitööstus kasutab Eestis 23 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. 2017. aasta määra järgi laekuks sellelt aktsiisi 931 000 eurot ja 2020. aasta määra järgi 1,8 miljonit eurot. Gaasi kulu osas on paberitööstus tööstuste lõikes teisel kohal. Kolmandal kohal on mineraalidest toodete tööstus, mis on aga energiamaksustamise direktiivi alusel nagunii gaasiaktsiisist vabastatud.
Kuna direktiivi väljatöötamisel peeti põhjendatuks jätta selline sektor aktsiisiga maksustamise alt välja, siis on Simsoni hinnangul põhjendatud jätta aktsiisiga maksustamata ka sellest sektorist kõrgema energiamahukusega ettevõtjad. Viies aktsiisimäära lubatud miinimumini, säiliks aktsiisi laekumine vaadeldud energiamahukusega ettevõtjatel 260 000 euro tasemel.
Kuivõrd gaasi lõpphinna kallinemine muudab sellise energiamahukusega ettevõtjad eriti haavatavaks teiste asukohariikide soodustustest tingitud konkurentsiolukorrale, on mõistlik eriti kõrge energiamahukusega ettevõtjatele rakendada gaasi aktsiisile lubatud miinimummäära. Kuna kaugküttesektorit teiste riikide aktsiisipoliitika ei mõjuta, ei peaks aktsiisivabastus Simsoni hinnangul laienema kaugküttesektorile.
Selleks et ettevõtjad kasutavad gaasi kõige säästlikumal viisil, saab vähendatud aktsiisimäära rakendada vaid ettevõtjatele, kelle energiajuhtimissüsteem vastab standardile ISO 50001.
Muudatus parandab kõrge energiamahukusega ettevõtjate konkurentsivõimet ja aitab säilitada sellistes sektorites hõivatud töökohti. Samuti muudaks madal gaasiaktsiisi määr Eestit atraktiivsemaks täiendavatele investeeringutele, leiab Simson.
Lisaks kavandab valitsus energiamahukate ettevõtete konkurentsipositsiooni parandamiseks ka elektrienergia aktsiisimäära vähendamist ja paindlikumaid võimalusi otseliini rajamiseks.