Nordea panga juht: negatiivsetest intressidest märksa ohtlikumad on Trump ja Brexit
28. jaanuar 2017, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skandinaavia suurima panga juhi sõnul on ta tänaseks juba negatiivsete intressidega ära harjunud, märksa murelikumaks teevad teda aga sündmused, mis viimasel aastal on toimunud maailma poliitilisel areenil.
«Majanduslikkus mõttes ootab meid lähiajal ees põhiturgudel kasv - me oleme juba kaks aastat negatiivsete intressidega pidanud opereerima, mistõttu ei muretse ma enam nende pärast,» rääkis Nordea panga tegevjuht Casper von Koskull, vahendab Bloomberg.
Pangajuht lisas, et märksa tõsisemalt muretseb ta hoopis geopoliitiliste sündmuste pärast, mis võivad hakata peagi oma mõju avaldama ka majandusele. «Kui meil on sellised asjad nagu möödunud aastal olid - Brexit ja Trumpi saamine USA presidendiks -, siis sellised sündmused sunnivad meid oma riskianalüüse ümber tegema,» nentis von Koskull. Ta lisas, et selliste ootamatute sündmuste ees on ka pangad võimetud.
Nordea eelmise aasta neljanda kvartali tulemuste avaldamine on viinud panga aktsiahinna tõusuteele, kuna kasuminumbrid kasvasid 2015. aastaga võrreldes 30 protsenti. Kui 2015. aasta eest maksti aktsionäridele 0,64 eurot dividendi aktsia pealt, siis 2016. aasta otsustati maksta 0,65 eurot aktsia eest.
Kuigi geopoliitilised sündmused teevad von Koskulli murelikuks, märgib ta samas, et kuna nad on juba viimased kümme aastat pidanud väga ette ennustamatutes oludes hakkama saama, siis usub ta, et nüüdki võidab makromajanduslikul tasandil siiski kaine mõistus.
Nordea dividendipoliitika on ka alates 2015. aastast üsna palju tähelepanu saanud, kui Koskull tegevjuhi koha üle võttis ja ütles, et 75 protsendi ettevõtte kasumi jagamine aktsionäridele olukorras, kus terve rida regulatiivseid meetmeid panga elu keeruliseks teevad, on olnud «viga».
Ka seisis pank 2016. aastal silmitsi terve rea suhtekorralduslike küsimustega, kui pärast Panama paberite meediasse lekkimist selgus, et ka Nordea panga nimi käis sealt läbi ühe pangana, kes soovitas oma jõukatel klientidele Panama kaudu maksudest kõrvale hiilida. Lisaks on pangal olnud probleeme rahapesuvastaste meetmete rakendamisega.
Nagu kõik teised Põhjamaade pangad, on ka Nordea intressimäärad juba mõnda aega negatiivsed, õõnestades oluliselt kasumi teenimist laenude pealt. Nimelt on nii Taanis kui Rootsis keskpangad kehtestanud negatiivsed intressid.
Koskull on öelnud ka, et 2016. aasta on olnud kogu Nordea panga tegevuse jooksul kõige sündmusterikkam aasta.