Fotod ja video: valitsus kiitis Rail Balticu leppe heaks, vastased aga avaldasid Harju tänaval meelt
Lisatud videoreportaaž meeleavalduselt

Kuigi valitsus kiitis täna heaks Rail Balticu leppe allkirjastamise, jõuab see riigikokku alles aprillis, kui on teada ka uue tasuvusuuringu tulemused. Rail Balticu vastased korraldasid täna kell 12 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures meeleavalduse, kus osales sadakond inimest.

«Rail Baltic on Eesti riigi jaoks väga oluline investeering, mis ühelt poolt toetab meie ettevõtlust, turismi ja transpordisektori arengut ning teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga,» ütles peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel. 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas täna, et seniste kokkulepetega võrreldes leping Eestile uusi kohustusi juurde ei too, küll aga annab kindluse, et projekt ei jää venima. Lepingu allkirjastavad kolme Balti peaministrid jaanuari lõpus Tallinnas.

-Aprillis alles riigikokku

Kokkulepe, mille peaminister neljapäevase valitsuse volituse põhjal järgmisel teisipäeval Tallinnas allkirjastab, kajastab varasemalt Balti riikide valitsusjuhtide või transpordivaldkonna ministrite ühisdeklaratsioonides või -avaldustes kokku lepitut ning ühisettevõtte RB Rail AS ja kolme Balti riigi ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud Rail Balticu rahastuslepingutes sätestatut.

Pärast valitsuste kokkulepet peavad leppe ratifitseerima kolme Balti riigi parlamendid. Eestis jõuab aga jõuab riigikokku lepe alles aprillis. «Oleme kokku leppinud, et me ei saada lepet automaatselt riigikogule, vaid ootame ajani, mil tuleb uus Rail Balticu tasuvusuuring,» rääkis Ratas tänasel valitsuse pressikonverentsil. 

Kas see tähendab võimalust, et projekti saab viimasel hetkel veel tagasi pöörata? «Ei, see ei tähenda seda. Lihtsalt ei ole mõistlik saata seda enne riigikogusse, kui on selgunud viimane tasuvusanalüüs. Pärast seda tehakse otsus ja sellel on siis suurem kaal,» märkis peaminister. 

Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus projekti elluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, sealjuures omafinantseeringuks 250 miljonit eurot. Rail Balticu projekti rahastatakse kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa ühendamise rahastust.

Nii Leedu kui Läti on Rail Balticu kokkuleppe projekti juba valitsuse tasemel heaks kiitnud ning andnud valitsusjuhtidele volituse leping allkirjastada.

-Meeleavaldus ja avalik pöördumine

Samaaegselt valitsuse otsuse avalikustamisega toimus täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ees, Harju tänaval Rail Balticu vastaste meeleavaldus, mis taotleb Rail Balticu projekti praegusel kujul peatamist. Meeleavaldusel osalesid teiste hulgas ka riigikogu liikmed Igor Gräžin (RE), Martin Helme (EKRE) ja Peeter Ernits (KE).

Ernits võrdles rahvakoosolekul Rail Balticu projekti lapseootel tütarlapsega, kelle rasedus on arenenud nii kaugele, et aborti pole enam võimalik teha. Igor Gräzin andis meeleavaldusel mõista, et praegusel kujul kavandatav projekt on Eestile surmavalt ohtlik.

Samuti on mitu teist Rail Balticu vastaste ja skpetikute rinnet viimasel ajal taas aktiivsemaks muutunud. Riigikogu vabaerakonna saadikud saatsid täna rahandusministrile neli küsimust, mis puudutavad Rail Balticu eelarvet.

Muuhulgas küsisid vabaerakonna saadikud, milliseks kujuneb uue raudteetrassi iga-aastane koormus kuni selle valmimiseni riigieelarvele ja kas valitsusel on ka kava, kui Euroopa Liidu vahendeid ei saada prognoositud mahus.

Lisaks avaldas tänane Postimees arvamuskülgedel 151 ühiskonna- ja kultuuritegelase pöördumise, kus nad ütlevad, et kuigi Eesti vajab raudteed Euroopasse, siis mitte praegu planeeritud kujul.

Pöördumisele on teiste seas alla kirjutanud ka Anzori Barkalaja, Vootele Hansen, Aapo Ilves, Kärt Johanson, Jaak Jõerüüt, Fred Jüssi, Jaan Kaplinski, Ülle Kauksi, Mart Kivastik, Rein Maran, Jaanus Rohumaa, Riho Sibul ja Erkki Sven-Tüür, Peeter Volkonski ja Ülo Vooglaid.

Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare märkis täna ministeeriumi juures toimunud meeleavaldusel, et on positiivne, et nii palju inimesi tahavad projekti teemadel kaasa rääkida ning kinnitas, et kodanike arvamusi ja ideid arvestatakse ning võetakse kuulda.

Loe lisaks:

Tagasi üles