Eesti pankade kasum kukkus mullu kolinal

  • Pankade kasum kukkus 2016. aastal ligi poole võrra.
  • Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid tempokalt, 9 protsenti.
  • Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisingportfell kasvas 7 protsenti.

SEBi ja DnB panga peakontorid Tallinnas

FOTO: Jaanus Lensment

Eesti Panga teatel vähenes Eesti pankade kasum mullu 41 protsenti 357 miljonit eurole, aasta varem oli pankade puhaskasum 606 miljonit eurot. Kasumi languse taga on teenustasude tulu vähenemine ja provisjonide suurenemine.

Tütarettevõtetest teenitud muutlikke dividenditulusid arvesse võtmata moodustas puhaskasumi suhe koguvaradesse 1,3 protsenti, mida on pisut vähem kui 2015. aastal.

Puhasintressitulu teeniti koguvarade suhtes sama palju kui 2015. aastal. Seda toetas intressikulu kahanemine, laenuportfelli kasv ja laenuportfellilt teenitava keskmise intressimarginaali tõus. Teenustasutulu saadi aga koguvarade suhtes vähem kui 2015. aastal ning provisjone tehti toonasest suuremas mahus.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas aastaga 1,1 miljardi euro ehk 6,8 protsendi võrra, moodustades aasta lõpus 17,1 miljardit eurot.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht suurenes 2016. aastal 7,8 protsenti. Portfell kasvas peaaegu kõikide tegevusalade lõikes. Enim suurenes kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenude ja liisingute maht, mille juurdekasv moodustas peaaegu poole kogu ettevõtete portfelli omast. Ettevõtete laenukasv tugines eelkõige uute pikaajaliste laenude väljastamisele, mida anti välja 14 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Majapidamiste eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 5,2 protsenti. Uusi eluasemelaenusid anti välja 10 protsenti suuremas summas kui aasta tagasi. Autoliisingute maht oli aasta lõpus 16 protsenti suurem kui 2015. aastal samal ajal. Aasta teisel poolel hakkas kasvama ka krediitkaardi- ja arvelduslaenude portfell.

Uute laenude keskmised intressimäärad 2016. aastal eriti ei muutunud, detsembris välja antud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,2 protsenti, mis oli pisut madalam kui 2015. aasta lõpus. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli samuti 2,2 protsenti ehk enam-vähem sama, mis aasta tagasi.

Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli detsembri lõpus veidi väiksem kui aasta tagasi, moodustades 172 miljonit eurot ehk 1,1 protsenti laenuportfellist. Provisjonide maht samas suurenes pisut, nii et provisjonide ja pikemaajaliselt viivises olevate laenude suhtarv kerkis aasta lõpuks 90 protsendi tasemele.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas aastaga 8,6 protsendi võrra 11,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 9,5 protsenti ja majapidamiste oma 7,8 protsenti. Mitteresidentide hoiuste maht kahanes samal ajal ligikaudu 500 miljoni euro võrra 1,9 miljardi euroni.

Tagasi üles