Anvelt: teekasutustasu järelevalvet ei saa jätta vaid politseile

Veoauto

FOTO: Meelis Meilbaum

Siseminister Andres Anvelti hinnangul ei saa veoautodele teekasutustasu kehtestamisel panna järelevalvekohustust täielikult politseile, kuna korrakaitsjatel on hulgaliselt ka muid tööülesandeid.

«Mööname, et olulist täiendavat ressursikulu ei teki teekasutustasu tasumise kontrollimise ülesande täitmisel neil patrulltoimkondadel, kes tegelevad spetsiifilise, veoautodele suunatud riikliku järelevalvega,» kirjutas siseminister Andres Anvelt majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.

Teised patrullpolitseinikud kontrollivad aga veoautosid tavapäraselt üksnes juhtudel, kui on alust arvata, et veoautojuht on toime pannud liiklusnõuete rikkumise. «Seega peab teekasutustasu kehtestamisel arvestama, et tasu maksmise kontrollimine politsei poolt saab olema pigem harv, mitte igapäevane järelevalvetegevus,» märkis Anvelt.

Siseminister tõi ka välja, et teekasutustasu tasumise kontrollimine ei mõjuta otseselt liiklusohutust, mille tagamise kohustus on üks politsei põhiülesandeid. «Asjaolu, kas teekasutustasu on korrektselt tasutud, ei oma liiklusohutuse aspektist olulist kaalu, kuivõrd eraldiseisvat ohutegurit, mis eeldaks vahetut järelevalvet ehk vältimatut ja kohest sekkumist, ei esine.»

Politsei ressursse arvesse võttes saab Anvelti sõnul politsei prioriteet olla eelkõige ohtlike õigusrikkumistega tegelemine. Välja selgitamine, kas juriidiline isik ehk vedaja on teekasutustasu maksmata jätnud, on keeruline ja ajamahukas, ent ei eelda samas politseilist väljaõpet, teadmisi ega kogemusi.

«Politsei on valmis menetlema veoauto, mille suhtes kehtib teekasutustasu maksmise kohustus, juhi poolt veoauto kasutamise korral teekasutustasu tasumata jätmisega toime pandud väärtegu, kuna taoline menetlus toimub liikluses ja on võrreldes juriidilise isiku menetlusega suhteliselt lihtne ja kiire,» kirjutas Anvelt samas.

Siseminister märkis ka, et ei ole põhjendatud panna politseile kohustus fikseerida teekasutustasu maksmata jätmine liiklusjärelevalve infosüsteemis, kui just politsei niikuinii selle veoauto kohta andmeid infosüsteemi ei kanna, kuna sellisel juhul olulist ajakulu ei ole.

Anvelt lisas, et teekasutustasu maksmata jätnud veoautode sisenemist ja väljumist Eestist ei saa hakata piirkontrolli raames takistama, kuna piirkontrolli puhul tuleb järgida kindlaid Schengeni piirieeskirju ning need säärast käitumist ei võimalda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis detsembri lõpus kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi hakkaks riik 2018. aastast alates maksustama täismassiga alates 12 tonnist veokite teekasutust, päevane teekasutustasu määr on 10–12 eurot ja aastane määr 700–1300 eurot.

Seni on Eestis rakendatud veokite aastamaksu ning teekasutustasusid ei ole rakendatud. «Vältimaks veokite täiendavat maksustamist, oleme Euroopa Komisjonilt uurinud võimalust teekasutustasude kehtestamisel loobuda veokite aastamaksust. Meile on selgitatud, et veokite aastamaks on kohustuslik kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sõltumata teekasutustasude rakendamisest ning kooskõlas direktiiviga ei ole võimalik sellest loobuda,» kirjutas Simson detsembri keskel Euroopa Komisjonile.

Lisaks internetis teekasutustasu eest tasumise võimaldamisele loob Eesti plaanide kohaselt ka müügipunktide võrgu, kus vedajatel on võimalus tasuda teekasutustasu ööpäevaringselt, kasutades tavapäraseid makseviise.

Teekasutustasude määrad saavad olema ühetaolised kõigile veokitele sõltumata nende asukohariigist. Teekasutustasude määrad sõltuvad veokite mootori emissiooniklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 10-12 eurot ning aastane määr vahemikku 700-1300 eurot.

Tulenevalt EL-i direktiivist on liikmesriikidel kohustus maksustada vähemalt 12 tonniseid raskeveokeid. Eestis rakendatakse seda direktiivis toodud minimaalses määras. Eesti ja Soome on ühtlasi ainukesed EL-i riigid, mis ei ole kehtestanud veokitele teekasutustasusid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles