EY: panditulumaks muudaks oluliselt Eesti ärikeskkonda

Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas.

FOTO: Liis Treimann

Konsultatsioonifirma Ernst&Young Baltic (EY) hinnangul muudaks panditulumaksu kehtestamine kontsernisisestele laenudele oluliselt Eesti ärikeskkonda; selle asemel võiks kaaluda laenude regulaarset raporteerimist või muutuse negatiivse mõju tasandamiseks kehtestada miinimumsumma, millest alates pandimaksu arvestatakse.

«Kui Eestis kehtestatakse nii-öelda laenude panditulumaks, siis pole meie ärikeskkond endine. Kindlasti osa laene makstakse tagasi ja osa jäävadki tagastamata ilma, et riik saaks ka loodetud tulumaksutulu. Samuti muutuvad finantseerimismudelid ning kontsernisisesed tehingud,» ütles EY maksuosakonna partner Ranno Tingas BNS-ile.

Ühest küljest kehtib Eestis juba praegu selline maksustamine, märkis maksuekspert.

«Nimelt ongi maksustatud laenud off-shore äriühingutele ehk ametlikult öeldes – madala maksumääraga territooriumil asuvatele juriidilistele isikutele. Ilmselt maksuamet teab kõige paremini, kui palju selle sätte alusel on tulumaksu pandiks antud ja palju riigi tuludesse jäänud,» rääkis ta.

Samuti on tema sõnul ka praegu maksuametnikel olemas maksukorralduse seadusest tulenevad õigused laenude reklassifitseerimisel kapitali väljamakseks ning seda on maksuametnikud ka mitmel juhul rakendanud.

«Siiski on arvatavasti selge õigusnormi puudumine jätnud maksumaksjad ebaselgusesse, millal võidakse nende laene maksustada. Nüüd siis liigub riik teise äärmusesse, maksustades kõik kasumi arvelt kontsernis antud laenud,» ütles Tingas.

«Tõesti, kasumi väljalaenamise võimalus on olnud üheks Eesti paljukiidetud maksusüsteemi puuduseks – seda just riigi poolt vaadatuna. Nimelt on rahad faktiliselt Eestist lahkunud, kuid maksuraha on jäänud laekumata. Seega riik soovib nüüd jõuliselt piirata kasumi laenuna väljaviimist, kuid Euroopa Liidu tingimustes ei saa seda teha vaid piiriüleselt, vaid tuleb teha ka siseriiklikult,» märkis maksuekspert.

Seega tekitab riik tema sõnul eelkõige väliskontserne puudutava probleemi lahendamiseks kasumi arvelt üleüldise kontsernis antud laenude maksustamine, mis puudutab kogu ettevõtluskeskkonda.

«Alternatiiviks seaduse muutmise oleks kindlasti probleemi lahendada läbi maksukontrollide, kuid võib arvata, et seda ei ole suudetud efektiivselt teha, kui on vajaduse seaduse põhimõtteliseks muutmises,» märkis Tingas.

Ta lisas, et varasemas koalitsioonilepingus oli idee laenude regulaarsest raporteerimisest, mis võiks ka teha ettevaatlikumaks laenamisel, kuid see tekitaks asjatut bürokraatiat.

«Kui riik ikkagi otsustab antud juhul minna kasumi arvelt antud laenude maksustamisele, siis ma soovitaksin kehtestada miinimumsumma, millest allapoole olevad laenud ei kuuluks seaduse kohaldumise alla. Kuna riik püüab lahendada suurtes summades kasumi väljaviimist, siis miinimumsumma kohaldamine mis võib olla suhteline laenuandja finantsnäitajatega või mingi absoluutnäitaja – aitaks tagada, et nii-öelda suured laenud on tähelepanu all, aga ettevõtlus saab toimida,» ütles Tingas.

Valitsus soovib piirata ettevõtete kasumite laenude kaudu Eestist väljaviimist ning plaanib selleks alates 2018. aastast kehtestada niinimetatud panditulumaksu, mida firmad peavad tasuma kontsernisiseselt raha laenates.

Panditulumaksu puhul kehtestaks emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingule ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks sellesse firmasse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa, selgub plaanist, mida valitsus arutab sel nädalal kabinetinõupidamisel.

Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise niinimetatud panditulumaksuga, mis on sisuliselt tagasimaks. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tasutud panditulumaksu.

Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse, seisab kavas.

Neljapäevasel kabinetinõupidamisel teeb rahandusminister Sven Sester ettepaneku kehtestada need muudatused alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Kava jõustav eelnõu tuleks rahandusministeeriumi hinnangul teha kiireloomulisena ehk koostada ilma varasema väljatöötamiskavatsusega.

Tagasi üles