Pwc: kontsernisiseste laenude piiramine võib häirida ausat ettevõtlust
16. jaanuar 2017, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konsultatsioonifirma Pricewaterhousecoopers (Pwc) hinnangul võib riigi plaan takistada kontsernisisest laenamist oluliselt härida Eesti ettevõtjaid ning on liialt radikaalne, kasumite väljaviimise piiramiseks tuleks kehtestada lihtsam ja ületaolisem kord.
«Kindlasti on riigil vajalik takistada raha Eestist väljaviimist laenude kaudu, aga tänapäevast Eesti avatud majandust silmas pidades võib see piirata oluliselt Eesti ettevõtjaid,» ütles Pwc maksuosakonna juht Hannes Lentsius BNS-ile. «Riigi murekoht on arusaadav, aga pandimaks praegusel kujul on liiga radikaalne – maksustamine ei tohi halvata Eesti ärikeskkonda ja piirata kontsernisisest laenamist,» lisas ta.
Ta märkis, et sarnased piirangud tuleb kehtestada nii Euroopa Liidu (EL) sisestele kui ka kodumaistele tehingutele. See tekitab olukorra, kus ka Eesti kontserniettevõtjate vahel rahalisi vahendeid laenates on vajalik tasuda tulumaksu, mis aga teatud tüüpi investeeringute või majandusharude puhul võib tekitada tõsise probleemi.
«Teiseks peaks ühetaolise maksustamise seisukohast hõlmama nimetatud reegliga nii laenud kui ka nendega majanduslikult võrreldavad finantsinstrumendid nagu ettemaksed, deposiidid, käendused ja muu selline,» ütles Lentsius. Näiteks võib olla maksustatav ühe ettevõtja poolt teise kontserniettevõtja eest pangale tagatise või garantii andmine, sest see tuleks võrdsustada ja maksustada võrdselt laenu või dividendijaotisena.
«Kolmandaks on riigil ka hetkel võimalik maksustada väljaantud laene, kui need on oma majanduslikult sisult kasumieraldised,» rääkis Lentsius ja viitas Riigikohtu 2007. aasta otsusele, milles kohus otsustas, et kui algselt ettevõtlusega seotud laenu lepingutingimusi hiljem muudetakse, võib laen osutuda ettevõtlusega mitteseotuks ning kuuluda tulumaksuga maksustamisele.
«Kokkuvõtvalt võib põhimõtteliselt nõustuda vajadusega piirata vabade vahendite Eestist välja viimist, aga pandimaksu reeglid peavad olema selged, ühetaolised ja võimalikult vähe takistama ettevõtjate tegevusvabadust kontsernisiseselt üksteise finantseerimist,» rääkis Pwc maksuosakonna juht.
Ekspert juhtis ka tähelepanu, et laenudele pandimaksu kehtestamine ei ole põhimõtteliselt uus meede, sest sarnane reegel kehtis lühikest aega praeguse tulumaksusüsteemi kehtestamisel aastal 2000, mil tulumaks rakendus laenukeeldu rikkudes antud laenudele. «See säte aga tühistati suhteliselt kiiresti,» rääkis Lentsius.
Valitsus soovib piirata ettevõtete kasumite laenude kaudu Eestist väljaviimist ning plaanib selleks alates 2018. aastast kehtestada niinimetatud panditulumaksu, mida firmad peavad tasuma kontsernisiseselt raha laenates.
Panditulumaksu puhul kehtestaks emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingule ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks sellesse firmasse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa, selgub plaanist, mida valitsus arutab sel nädalal kabinetinõupidamisel.
Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise niinimetatud panditulumaksuga, mis on sisuliselt tagasimaks. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tasutud panditulumaksu.
Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse, seisab kavas.
Neljapäevasel kabinetinõupidamisel teeb rahandusminister Sven Sester ettepaneku kehtestada need muudatused alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Kava jõustav eelnõu tuleks rahandusministeeriumi hinnangul teha kiireloomulisena ehk koostada ilma varasema väljatöötamiskavatsusega.