Riigikontroll: Eesti Energia välisinvesteeringutes pole midagi kahtlast

Eesti Energia

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti Energia toimis vastuolulisi arvamusi põhjustanud välisinvesteeringutega seaduspäraselt, riigi eesmärke teenides ning ühtegi kuritegu pole põhjust kahtlustada, selgus Riigikontrolli poolt riigikogu järelvalvekomisjonile esmaspäeval tehtud ettekandest.

Välisinvesteeringutest seni halvima tulemuse andnud põlevkivimaardlate ostmine Ameerika Ühendriikides Utah osariigis toimus küll kiirustades, kuid energiafirma juhtkond ja nõukogu andsid võetavatest riskidest endale aru.

Suurim tehnoloogiline risk peitus Utah’ projekti puhul asjaolus, et ostsute langetamise ajal polnud ettevõttel sobivat tehnoloogiat, millega Ameerika põlevkivi õliks ümber töötlema hakata, selgus Riigikontrolli raportist. Sellegi poolest põhjustas investeeringu alla hindamise mitte tehnoloogilise võimekuse puudumine vaid asjaolu, et nafta hind maailmaturul langes tasemelt üle 100 dollari barreli eest tasemele alla 30 dollari barreli eest möödunud aastal. Utah projekt läks Eesti Energiale maksma 49,7 miljonit eurot ning varade ümber hindanmise käigus hinnati selle väärtus 26 miljoni euro võrra alla.

Jordaania põlevkivielektrijaama projekt, mis on läinud maksma 24,7 miljonit eurot jõudis seevastu nii kaugele, et ootab Hiina valitsuse otsust, lubada kolmel riiklikul pangal sinna stateegiliselt investeerida. Jordaania põlevkivielektrijaam rajamine läheb maksma 2,2 miljardit eurot ning Eesti energia säilitab selles kümneprotsendilise osaluse.

Riigikontrolli auditi juhi Kaire Kuldpere hinnangul ei võtnud Eesti Energia Utah’sse ja Jordaaniasse investeerides liigseid riske, sest sinna paigutatud summad moodustasid kõigest neli protsenti ettevõtte investeeringute mahust.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter saavastu oli oma eeljkäija Sandor Liive ajal tehtud otsuste suhtes palju kriitilisem. Utah’s osteti kinnisvara, mille arendamine käiks Eesti Energiale igal juhul üle jõu, leidis Sutter riigieelarve kontrolli komisjonile selgitusi jagades. Samuti poleks olnud Eesti Energia mitte kuidagi olnud võimeline ellu viima kõiki samal ajal ette võetud investeerimisprojekte, mis sisaldasid lisaks välisinvesteeringutele näiteks kaheksa uue õlitehase ehitamist. Kui kõik plaanid oleksid elustunud, vajanuks ettevõte riigi poolset aktsiakapitali suurendamist.

Utah projekti pole aga Eesti Energia seni veel täielikult maha kandnud, sest allahindluse järgse rahasumma eest võiks seda ka praegu müüa. Praegu on käsil kaevandamiseks ja tootmiseks vajalike kekskonnalubade hankuimine, mille olemasolu tõstaks projekti müügihinda märgatavalt.

Suurimaks probleemiskkujuneb Utah’s asjaolu, et maardla asub keset kõrbe ning toodangu väljaveoks on vaja rajada kallihinnalisi inftarstuktuure. Samuti, erinevalt Eestis tegutsevast Enefit280 õlitehasest, pole Utah’s võimalik leida turgu Eesti projekti efektiivseks muutvale elektrienergiale.

Riigikontroll tegi ettepaneku muuta seadusandlust nii, et riigiettevõtete valitsejad ehk siis ministeeriumid kannaksid investeerimisotsuste puhul senisest suuremat vastutust. Samuti soovitati kasutadada projektide etapiviisilist rahastamist, langetades iga uue etapi kohta otsuse ettevõtte nõukogus. Viimast toimimisskeemi Eesti Energia Sutteri sõnul juba kasutab.

Riigikontroll tunnistas Eesti Energia välisinvesteeringud korrektseteks

Eesti Energia toimis vastuolulisi arvamusi põhjustanud välisinvesteeringutega seaduspäraselt, riigi eesmärke teenides ning ühtegi kuritegu pole põhjust kahtlustada, selgus Riigikontrolli poolt riigikogu järelvalvekomisjonile esmaspäeval tehtud ettekandest.

Välisinvesteeringutest seni halvima tulemuse andnud põlevkivimaardlate ostmine Ameerika Ühendriikides Utah osariigis toimus küll kiirustades, kuid energiafirma juhtkond ja nõukogu andsid võetavatest riskidest endale aru. Suurim tehnoloogiline risk peitus Utah’ projekti puhul asjaolus, et ostsute langetamise ajal polnud ettevõttel sobivat tehnoloogiat, millega Ameerika põlevkivi õliks ümber töötlema hakata, selgus Riigikontrolli raportist. Sellegi poolest põhjustas investeeringu alla hindamise mitte tehnoloogilise võimekuse puudumine vaid asjaolu, et nafta hind maailmaturul langes tasemelt üle 100 dollari barreli eest tasemele alla 30 dollari barreli eest möödunud aastal. Utah projekt läks Eesti Energiale maksma 49,7 miljonit eurot ning varade ümber hindanmise käigus hinnati selle väärtus 26 miljoni euro võrra alla.

Jordaania põlevkivielektrijaama projekt, mis on läinud maksma 24,7 miljonit eurot jõudis seevastu nii kaugele, et ootab Hiina valitsuse otsust, lubada kolmel riiklikul pangal sinna stateegiliselt investeerida. Jordaania põlevkivielektrijaam rajamine läheb maksma 2,2 miljardit eurot ning Eesti energia säilitab selles kümneprotsendilise osaluse.

Riigikontrolli auditi juhi Kaire Kuldpere hinnangul ei võtnud Eesti Energia Utah’sse ja Jordaaniasse investeerides liigseid riske, sest sinna paigutatud summad moodustasid kõigest neli protsenti ettevõtte investeeringute mahust.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter saavastu oli oma eeljkäija Sandor Liive ajal tehtud otsuste suhtes palju kriitilisem. Utah’s osteti kinnisvara, mille arendamine käiks Eesti Energiale igal juhul üle jõu, leidis Sutter riigieelarve kontrolli komisjonile selgitusi jagades. Samuti poleks olnud Eesti Energia mitte kuidagi olnud võimeline ellu viima kõiki samal ajal ette võetud investeerimisprojekte, mis sisaldasid lisaks välisinvesteeringutele näiteks kaheksa uue õlitehase ehitamist. Kui kõik plaanid oleksid elustunud, vajanuks ettevõte riigi poolset aktsiakapitali suurendamist.

Utah projekti pole aga Eesti Energia seni veel täielikult maha kandnud, sest allahindluse järgse rahasumma eest võiks seda ka praegu müüa. Praegu on käsil kaevandamiseks ja tootmiseks vajalike kekskonnalubade hankuimine, mille olemasolu tõstaks projekti müügihinda märgatavalt.

Suurimaks probleemiskkujuneb Utah’s asjaolu, et maardla asub keset kõrbe ning toodangu väljaveoks on vaja rajada kallihinnalisi inftarstuktuure. Samuti, erinevalt Eestis tegutsevast Enefit280 õlitehasest, pole Utah’s võimalik leida turgu Eesti projekti efektiivseks muutvale elektrienergiale.

Riigikontroll tegi ettepaneku muuta seadusandlust nii, et riigiettevõtete valitsejad ehk siis ministeeriumid kannaksid investeerimisotsuste puhul senisest suuremat vastutust. Samuti soovitati kasutadada projektide etapiviisilist rahastamist, langetades iga uue etapi kohta otsuse ettevõtte nõukogus. Viimast toimimisskeemi Eesti Energia Sutteri sõnul juba kasutab.

Tagasi üles