Valitsus tahab kasumi laenuna väljaviimist piirata

Rahandusminister Sven Sester.

FOTO: Stanislav Moshkov/Õhtuleht

Valitsus soovib piirata ettevõtete kasumite laenude kaudu Eestist väljaviimist ning plaanib selleks alates 2018. aastast kehtestada niinimetatud panditulumaksu, mida firmad peavad tasuma kontsernisiseselt raha laenates.

Panditulumaksu puhul kehtestaks emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingule ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks sellesse firmasse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa, selgub plaanist, mida valitsus arutab sel nädalal kabinetinõupidamisel.

Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise niinimetatud panditulumaksuga, mis on sisuliselt tagasimaks. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tasutud panditulumaksu.

Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse, seisab kavas.

«Tuleb silmas pidada, et kasumi varjatud väljaviimine ei toimu mitte üksnes laenude abil, vaid selleks kasutatakse ka muid finantsinstrumente nagu tagatised, hoiused ja arvelduskrediidid, mis võimaluse korral tuleks võrdsustada antavate laenudega,» märgib rahandusministeerium ettepanekus.

Samuti tuleks kava järgi lugeda laenudeks ka kontsernikontole tehtud ülekanded, kui kontsernikonto kasutamisest ilmneb, et selle peamine eesmärk on vaid Eestis teenitud kasumi maksuvaba kasutamine väljalaenatuna teistele kontserni ühingutele.

Muudatusi on rahandusministeeriumi hinnangul vaja seetõttu, et firmad otsivad võimalusi hiilida tulumaksukohustusest kõrvale ning eelkõige välisosalusega ettevõtete hulgas on levinud viis teha seda laenuna emafirmale või teisele seotud ettevõttele, kusjuures sisuliselt summat kunagi tagasi ei maksta.

Selleks antakse laenu sageli ebamõistlikult pikaks ajaks või pikendatakse korduvalt laenu tagasimaksmise tähtaega või ei maksta laenult reaalselt intressi, kajastades intressi üksnes raamatupidamises.

Levinud on kaks skeemi. Esimese järgi annab Eesti firma laenu välismaal asuvale äriühingule, mis on Eesti firmaga seotud isik, näiteks emaettevõte. Laenulepingus kokku lepitud intressimäär vastab turuintressile, aga intresse laenu andjale reaalselt välja ei maksta, vaid lisatakse need automaatselt laenusummale juurde. Samuti on laenutähtaeg esialgses laenulepingus küll mõistliku pikkusega, aga seda pikendatakse pidevalt.

Teine võimalus on vabade rahaliste vahendite paigutamine kontserni pangakontole. Kontsernikontot kasutades on võimalik saavutada laenude väljaandmisega sama efekt. Sellise variandi puhul toimuvad füüsilised kanded näiteks emaettevõtja või kontserni finantsüksuse pangakontole ning Eesti tütarühingu kontole jääb minimaalne summa vajalike kulude katteks.

Neljapäevasel kabinetinõupidamisel teeb rahandusminister Sven Sester ettepaneku kehtestada need muudatused alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Kava jõustav eelnõu tuleks rahandusministeeriumi hinnangul teha kiireloomulisena ehk koostada ilma varasema väljatöötamiskavatsusega.

Tagasi üles