Muammar Gaddafi režiim lõikab ikka veel kasu sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvatest naftatuludest, kuigi lääneriigid üritavad teda finantssanktsioonidega troonilt kangutada.
Gaddafile voolavad ikka veel naftamiljonid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toornafta eest tehtud maksed jõuavad otsapidi tagasi Liibüa keskpanka ja sealt potentsiaalselt otse kolonel Gaddafi otsese kontrolli alla, ütlesid Financial Timesile juhtivad Lääne naftaametnikud ja -maaklerid.
Naftaametnike ja laevamaaklerite sõnutsi eksportis Liibüa veebruari viimasel nädalal, kui rahutused algasid, ligikaudu 570 000 barrelit päevas. Sel nädalal laaditi aga laevadele ligikaudu 400 000 barrelid päevas.
Praeguste hindade juures on nimetatud kahe nädalaga teele pandud nafta väärt 770 miljonit dollarit.
Tippjuhid ja maaklerid ütlesid, et nüüd on naftavood kokku kuivamas, kuna üha enam firmasid ja tankeriomanikke teeb Liibüaga lõpparveid, kartes oma reputatsiooni pärast.
Nad ütlesid aga, et Hiina ja India firmad ostavad toornaftat edasi.
ÜRO ja Euroopa sanktsioonid Liibüa keskpanka ei puuduta, USA sanktsioonid ei taba aga väljaspool riiki registreeritud Liibüa omanduses olevaid ettevõtteid.
USA rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid, et Ameerika päritolu institutsioonid ei tohi teha makseid firmadele, mille suhtes kehtivad Washingtoni sanktsioonid – nagu näiteks Liibüa keskpangale. Küll aga on võimalik kanda raha blokeeritud intresse tootvatele kontodele, kust raha hiljem Liibüa rahvale üle kantakse.
Kõrge Briti rahandusministeeriumi ametnik ütles, et eeldab kõikidelt finantsasutustelt sanktsioonidest kinnipidamist. «Me usume, et kõik finantstehingud, millest võiksid kasu lõigata kolonel Gaddafi või tema pereliikmed, on meie sanktsioonidega kaetud,» ütles ta.
«Me hoiame sel asjal rangelt silma peal ning kui me avastame tõendeid sellest, et mõni organisatsioon on kuidagi välja jäänud, siis me tegutseme kiirelt. Me oleme nii hoolikad, kui vähegi suudame.»
Rahvusvaheline energiaagentuur IEA ütles eile, et Liibüa naftatoodang on langenud 1 miljoni barreli võrra päevas – mis on terav langus, kuna enne kriisi vallandumist oli vastav näitaja ligikaudu 1,58 miljonit barrelit päevas. Naftatarnete kukkumine on lükanud hinnad 2,5 aasta rekordkõrgustesse ja sundinud Saudi Araabiat tootmist suurendama.
Poliitikud kogu maailmas on ärevil kõrguvate naftahindade mõju pärast majanduskasvule ja inflatsioonile. Seni on Lääne valitsused hoidunud aruteludest Liibüa naftaembargo teemadel, kuna kardavad, et see lennutaks hinnad veelgi kõrgemale.
Liibüa keskel paiknev riigi suurim naftaterminal Es Sider on siiani kolonel Gaddafi valduses. Energiauuringute firma Arguse hinnangul langes Liibüa naftaeksport eile ligikaudu 225 000 barreli peale. Kui Liibüa suudaks hoida ekspordi selle taseme juures – milles mõned tippjuhid ja laevamaaklerid kahtlevad – võiks riik teenida ligi 200 miljonit dollarit nädalas.
Naftahinnad kerkisid ka eile, kui lahingud Liibüa eksporditerminalidele lähemale nihkusid. Brent nafta tõusis keskpäeval 116,49 dollari peale barrelist, USA West Texas Intermediate kerkis aga 104,32 dollarile barrelist – kõrgeim tase alates 2008. aasta septembrist.
Copyright The Financial Times Limited 2011.