/nginx/o/2019/09/03/12526621t1h6584.jpg)
14. jaanuar 2017, 14:25
- Toiduäris tegutsejad peavad käsitöö-mõistet laialivalguvaks ja tihti eksitavaks.
- Käsitsi tegemise komponent käsitöö-toidu mõistes muudkui väheneb.
- Käsitöö-sõna ei aita tõmmata selget joont väike- ja suurtootjate vahele.
- See, kas toode on tehtud tehnoloogiliselt või käsitsi, ei muuda toote sisu.
Pühaste pruulikoja üks omanikke Üllar Kaljurand upitamas linnaste kotti veski servale.
FOTO: Margus Ansu
Eesti toiduriiuleil võtavad üha rohkem ruumi joogid, maiustused, isegi võileivad ja burgerid, mis kuulutavad etiketil: meie oleme tehtud käsitööna! Rõõm tõdeda. Aga kui palju on selles tõde, ja millist tõde?
Iga pehmo jõuab õllepudeli suu äärde tõsta, aga kas ta jõuab õlle tootmises ka esimese astme võtta – see on kaheldav. Eriti siis, kui tegemist on käsitöötoodanguga.
