Nissan usub, et parim viis juhita autode teele saamiseks on alustada nii-nimetatud pooljuhitavate sõidukitega, mille suunamisel kasutatakse kaugjuhtimist. Sama tehnoloogiat kasutab ka NASA.
Marsi-kulgur on juhita autodele eeskujuks
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
12. jaanuar 2017, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleb välja, et parim lahendus sellise kontrolli kehtestamiseks on praeguse seisuga kosmoseagentuur NASA poolt kaugeid planeete uurivate kulgurite kaugkontroll.
Möödunud nädalal tutvustas Nissan Las Vegase automessil enda uut Seamless Autonomous Mobility (SAM) tehnoloogiat, mis masina autonoomsuse tagamiseks omalaadset kaugjuhtimise süsteemi. Enamus ajast suudavad sellised masinad küll iseseisvalt navigeerida, kuid võivad kaootilistes liiklusoludes siiski ka inimese sekkumist vajada.
«Autonoomsed süsteemid ei ole lihtsad, see on väga keeruline probleem,» ütles Nissani arenduskeskuse juhataja Maarten Sierhuis New Scientistile. «Selleks, et süsteemi autonoomseks tunnistada, peame olema kindlad, et masin suudab alati hakkama saada kõigi ülesannetega.»
Nissan demonstreeris oma uut tööpõhimõtet hiljuti Las Vegase automessil eksperimendiga, kus autonoomsele autole anti ülesanne, milles pidi mööduma sõitu takistavast tee-ehitusest. Auto jäi takistuse ees iseseisvalt seisma, lülitas sisse ohutuled ja saatis 800 kilomeetri kaugusel asuvale töötajale abipalve. Kontrollkeskuses asuv abijuht kontrollis satelliidipildi järgi ümbrust, joonistas autole ette uue trajektoori, mida mööda too siis edukalt edasi sõitis. Oluline oli aga, et järgmine sama marsruuti läbiv auto teadis juba ette, kuidas tee õigesti läbida. Kui esimese, abi palunud sõiduki teelõigu läbimise aeg pikenes katse tõttu 90 sekundit, siis järgmisega oli see juba 12 sekundit.
Nissan arendab oma uut süsteemi koostöös NASAga, kes kasutab samu süsteeme ka oma Marsi-kulgurite liikumistõrgete analüüsiks.
«Me võime öelda kulgurile, et ta uuriks näiteks mõnda kivi, uuriks selle kooostist ja saadaks meile tagasi teadmised. Kui kulgur satub enda jaoks võõrasse olukorda, siis lülitab ta sisse režiimi, milles ootab Maa peal asuvast kontrollkeskusest juhiseid,» ütles NASA kosmosemissioonide juht Eugene Tu.