Ekspert: palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu
10. jaanuar 2017, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1Partner Kinnisvara konsultandi Kaili Tamme sõnul on kasvav trend, et kinnisvaratehingud lükkuvad edasi või jäävad ära, kuna inimesed pole dokumente korda ajanud.
Samuti kahandab vajalike dokumentide puudumine oluliselt vara väärtust.
Kaili Tamme sõnul maksab kinnisvaramüügi juures paber üha enam. «Dokumentatsioon tuleb enne müüki üle vaadata, muidu tekib olukord, kus ostja leitakse ja kokkulepe saavutatakse, aga tehing jääb ikkagi ära,» rääkis Tamm.
«Levinuim tehingust keeldumise põhjus ongi see, et pank keeldus ostjale laenu andmast, kuna soetatava vara dokumentatsioon ei olnud korras. Ühe vajaliku dokumendi puudumine võib ka kinnisvara väärtust oluliselt mõjutada – näiteks ilus maatükk pole ilma ehitusõiguseta suurt midagi väärt,» ütles Tamm.
Kuna kinnisvara puudutava paberimajanduse kordaajamine on üldjuhul päris pikk ja aeganõudev protsess, siis peaks sellega aegsasti enne müüki tegelema.
Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada. Kasutusloa puudumine võib takistada pangast laenu saamist. Loa puudumine on ostjale risk, kuna selle hankimine võib tulevikus kalliks maksma minna.
Väga levinud veana ei tea inimesed, et peale suuremat remonti tuleb taotleda uus kasutusluba. Kui majal on vahetatud katus ja fassaad, paigaldatud uus küttesüsteem, elektrijuhtmestik ja soojustus, siis on igal juhul vaja need tööd fikseerida ja taotleda hoonele uuesti kasutusluba. Rääkimata sellest, kui on midagi juurde ehitatud, lammutatud või muudetud planeeringut. Just remondijärgse kasutusloa puudumisega on viimasel ajal olnud väga palju probleeme.
Ehitusõigus ja projekteerimistingimused puudutavad peamiselt hoonestamata kinnistuid ja vanu amortiseerunud suvilakrunte. Ehitusõigus ja projekteerimistingimused määravad näiteks krundi kasutamise sihtotstarbe, hoonete suurima pinna ja kõrguse. Kuna ehitusõigus tähendab luba midagi ehitada, siis on see peamine krundi hinda määrav tegur.
Väga palju esineb maa sihtotstarbe rikkumisi. Viimasel ajal on välja tulnud palju juhuseid, kus üksikelamu krundile on ehitatud paariselamu või lausa mitme korteriga maja. Kahjuks on need buumiaja ehitajate poolt väikse sohiga tehtud ehitised, mis täiesti segastel asjaoludel on tol ajal ka tehinguteni läinud. Ka sellisel juhul pangad enam laenu ei anna, kuna see on ehitusseadusega vastuolus ja dokumentatsioon tuleb viia seadusega kooskõlla.