Sylvesteri eksomanike miljarditehase rajamise plaanis veel palju ebaselget Lisatud galerii.

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti metsatööstuses pikka aega tegutsenud investorite grupp eesotsas Aadu Polli ja Margus Kohavaga tutvustasid täna plaani rajada Eestisse miljard eurot maksev puidurafineerimistehas, kuid suur osa kavast on veel ebaselge.

Metsatöösturid on asutanud ettevõtte Est-For Invest. Tegu on mullu oktoobris asutatud ettevõttega, mille asutajate ja omanike  hulgas on kunagised suure metsatööstuskontserni Sylvesteri omanikud Kaido Jõeleht, Mati Polli ja Peeter Mänd.

Margus Kohava sõnul on tegu läbi aegade suurima tööstusinvesteeringuga, rajamaks Eestisse suur puidurafineerimistehas. «Neid on viimastel aegadel tehtud nii Soomes kui Rootsis. Sellises tehases saab teha tooteid, mida kasutada nii keemia- kui tekstiilitööstustes, » lausus Kohava. Tema sõnul toodab tehas plaanide kohaselt  kuni 700 000 tonni tselluloosi aastas. Tehase mõjul kasvaks Eestis 34-45% rohelise energia tootmine.

Kohava sõnul sai idee alguse sellest, et asjaolu, et Eesti endiselt on tooraine eksportija, kriibib hinge. 

Tehase täpne suurus ja kontseptsioon pole veel siiski selge, kuid Kohava sõnul kasvaks 250-350 miljonit eurot  Eesti eksport ning 1,1-1,4 protsenti tõstaks SKPd.  Juurde tekiks 700-900 uut töökohta, seda nii tehases endas kui tehast teenindavas sektoris. Enamuse töötajatest loodavad tehase asutajad kohapeal välja koolitatud, kuid pole välistatud ka mõne tippspetsialisti sissetoomine.

Kohava lisas, et tehase töö tulemusel tekib kaks jääki, puidutuhk ja biomuda, mis on looduslikud ained ja mille omavahelisel segamisel saab väetise, mis kõlbab nii põllu- kui metsamaade väetamiseks.

Kohava sõnul kestab tehase rajamise protsess kolm aastat. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.  «Meil pole veel valitud väga täpseid tehnoloogiaid ega tooteid, pole veel ka selge mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. Kutsume kõiki huvirühmasid ja teadusasutusi selles protsessis osalema,» lausus Kohava.

Umbes 3 miljonit tihumeetrit puitu aastas on tehase tarbimisvõimsus, märkis Kohava. Praegu eksporditakse umbes selles mahus puitu. «Kindlasti on võimalik puitu ka lähimaadest, eriti Põhja-Lätist juurde tuua.»

Aadu Polli ütles, et suurim osa mõjust Eesti majandusele tuleb sellest, et asendatakse madala väärtusega ekspordi kõrgema väärtusega ekspordiga ehk Eestis antakse puidule oluline lisandväärtus. Eesmärk on siseneda kõrgema lisandväärtusega turgudele.

Polli kinnitas, et tehas luuakse pealinnast välja ja kõik töökohad samuti. Lisaks tekib Eesti metsaomanikele hea võimalus oma metsa müüa.

Võimaliku asukohana vaadeldakse Polli sõnul praegu kogu Eestit, tehas vajab ca 100 hektarit maad, millel peab olema hea ligipääs ja mageveevarustatus.

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Polli lisas, et kapitali juurde leidmiseks on vajalik kaasata pankade konsortsium ja strateegiline investor, kuid täpsemalt selguvad need küsimused enne investeerimisotsust. Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega. Polli märkis, et osta sellist juba tegutsevat ettevõtet Eestis pole võimalik, kuna ei Estonian Cell ega Kehra paberivabrik pole sellised nagu vaja, tehnoloogia on teistsugune.

Ehitustööde mahte arvestades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist üldehitustööde läbiviimiseks. 

Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saab puidurafineerimistehase rajajaid toetada asukohavalikul ning toetuste ja oskusteabega, samuti plaanib ministeerium hoolt kanda selle eest, et suhtlus riigiga oleks tõhus ja kiire.

«Eesti mets on üks meie olulisemaid varasid ja selle maksimaalne väärindamine on kõigi huvides, mistõttu on tegemist igati tervitatava arenguga. Olen seda meelt, et idee ja teostus peabki tulema erasektorist, kuid ka riik saab sellegipoolest taustal panustada ja toetada,» ütles MKM-i majandusarengu asekantsler Viljar Lubi BNS-ile.

«Lisaks sellele oleme planeerimas elektri- ja gaasihinnaerisust suurtarbijatele, sest meie analüüsid on näidanud, et puidu väärindamisel on olnud üheks suuremaks takistuseks vähese konkurentsivõimega kõrge energiahind näiteks paberi ja paberimassitööstuse arenguks Eestis,» lisas Lubi.

Kindlasti on asekantsleri sõnul MKM-i asi tagada, et projekti ettevalmistamisel oleks suhtlus riigiga sujuv ja kiire, sealhulgas ka näiteks energiaühenduste ja muude kommunikatsioonide rajamise puhul.

«Tööjõu arendamine on pikaajaline ja läbi tööjõu ja oskuste programmi OSKA on riik juba astunud samme, et tööjõuvajadus ja koolituspakkumine tasakaalu viia. Samas on juba täna olemas lühiajalise mõjuga võimalusi ümberõppeks,» rääkis Lubi.

Tagasi üles