Mullu juuni lõpust detsembri lõpuni lendas mandri ja suursaarte vahel pisut üle 13 000 reisija.
Mandri ja saarte vahel lendas mullu 13 000 inimest
Kui juba konkreetsemaks minna, siis liinil Tallinn-Kuressaare-Tallinn lendas Leedu lennuettevõtte Transabiabaltikaga kuue kuu jooksul 7511 inimest ja samal perioodil Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal 5556 reisijat. Samal ajal oli 19-lennuki täituvus Kuressaare suunal keskmiselt 57 protsenti ja Kärdla suunal 43 protsenti, teatas ettevõte.
Detsembris lendas mandri ja suursaarte vahel 1690 reisijat, neist Kuressaare suunal 1072 ja Kärdla suunal 618. «Ennetades Kärdla suunal küsimust «miks nii tagasihoidlik number?», selgitan lisaks, et paraku jäi meil ilmastikuoludest tingituna detsembris teenindamata viis Tallinn-Kärdla-Tallinn lendu,» kommenteeris ettevõtte esindaja Rene Must.
Ta lisas, et Kärdla lennuväljal on lennukite maandumiseks kehtestatud oluliselt rangemad ilmastikust tulenevad miinimumnõuded kui seda on näiteks Kuressaares. Nimelt puudub Kärdla lennuväljal täppismaandumisseade (ILS) ja kuna detsembris oli palju tihedat ja madalat udu, tuligi lennud tühistada.
Ka Kuressaare-Tallinn suunal jäi detsembris üks lend ära, kuid seda mitte ilmastikuolude tõttu. Must selgitas, et lennu ärajäämise tingis asjaolu, et lennuohutusest lähtuvalt tekkis kahtlus lennuki võimalikust tehnilisest rikkest, sest lennuki ukse sulgumist kinnitav signaallamp ei kustunud.
«Kuressaarde toimetati vastav mehaanik, kes vaatas lennuki üle ja kinnitas lennuki korrasolekut. Selleks, et reisijad ei peaks asjatult ootama, toimetati kõik reisijad Tallinnasse juba bussiga,» märkis ta.
Taastunud lennuühenduse esimene lend suunal Tallinn-Kärdla startis 20. juuni varahommikul kell 7.00 ja suunal Tallinn-Kuressaare sama päeva hommikul kell 8.35.