Kas Leiger suudab viia saarele suuremõõtmelisi veoseid? Veokijuhtides tekitab pealesõit kahtlusi (5)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parvlaev Leiger.
Parvlaev Leiger. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Mandri ja Hiiumaa vahel sõitma hakanud parvlaeva Leiger pardale jõudnud veokijuhtidel on tekkinud kahtlus, kas laev on suuteline ära teenindama ka suuregabariidilised veosed, nii TS Laevade kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel mahuvad laevale kõik sõidukid, mis tohivad legaalselt sõita Eesti teedel.

Sellel nädalal sõitis Leigriga Hiiumaale jumbohaagisega veokijuht, kes avaldas kahtlust, et laevale peale- ja mahasõidul asuvad kallakud võivad suuremate veoste puhul saada takistuseks. Jumbohaagis ehk megahaagisega sõiduk on veok, millel on järelhaagis. Sellise veoki standardpikkus on 13,6 meetrit.

«Sõitsin nädalapäevad tagasi koju saarele pooltühja jumbohaagisega, selle kõrgus on 4 meetrit ja natuke peale. Laeva autodekil katuse alla sõites jäi kallakul olles katuse ääre vahele küll väga vähe ruumi, vast mõnikümmend sentimeetrit, kuigi kõrgus peaks olema 5 meetrit,» kirjeldas veokijuht Postimehele Leigrile pealesõitu.

Tema hinnangul tekitas sellise efekti pealesõidu kalle laeva keskosa poole. «Ma ei mäleta, et vanadel laevadel nii kitsas oleks olnud. Kuna saartele on vaja vedada ka suuremaid veoseid, tekkis mõte, kuidas need küll sinna kallakust alla sõitma mahuvad,» märkis ta.

Jumbotreiler ehk megahaagis. Foto:
Jumbotreiler ehk megahaagis. Foto: Foto: PantherMedia / Scanpix

Erivedudega ettevõttel tekitab Leigrile pealesõit kahtlusi

Suuregabariidiliste ja erivedudega tegeleva ettevõtte Kaarlaid projektijuht Kuido Liivoja ütles Postimehele, et ettevõtte esindajad pole seni veel Leigriga sõitnud, seega otsene kogemus selle parvlaevaga puudub.

«Kui vaatasime fotosid, siis jäi mulje, et jääme madalapõhjaliste haagistega sinna kinni. Aga seda saame kinnitada siis, kui oleme käinud uut parvlaeva vaatamas ja täpselt mõõtmas,» rääkis ta.

Pärast parvlaevaliikluse opereerimise üleminekut Väinamere Liinidelt TS Laevadele on ettevõte teostanud vedusid Saaremaale ja seni pole probleeme tekkinud, kuna veoste gabariidid on jäänud tavapärastesse piiridesse. Liivoja märkis, et parvlaeva gabariidid seavad veostele piirangud ja eriti oluline on see veose kõrguse puhul. TS Laevade uue parvlaeva Leiger pealesõidukõrgus on 5 meetrit.

Aprillis on Kaarlaiul tarvis toimetada Saaremaalt mandrile laevaehitusfirmas Baltic Workboats valminud laev. Kuna laev ise on juba 5 meetri kõrgune ja pikk autorong ei mahu parvlaeva välitekile, ei jää ettevõttel muud üle, kui lasta laeval endal sõita meritsi Virtsu või Pärnu sadamasse ja laadida see sealt veokile.

Liivoja sõnul aitab probleemi lahendada see, et laev on võimeline ise meritsi mandrile sõitma, kuid muu kauba puhul võib transport osutuda väga keeruliseks. Samas ei näe ta põhjust kurtmiseks, kuna koostöö parvlaevaettevõtetega on hea.

«Tahaks väga kiita koostööd Väinamere Liinidega, millel oli eraldi inimene, kes tegeles ülegabariidiliste vedude koordineerimisega üleveol. Temaga sai otse suhelda ja kes ise omakorda oli ühenduses otse sadamate ja praami kaptenitega. Super mees oli ja super teenindus oli,» kiitis Liivoja.

Laevale saavad sõita kuni 4,95 meetri kõrgused sõidukid

TS laevade andmetel mahuvad ülestõstetud visiiri kõrgus 5 meetrit, seega saab laevale sõitva veose kõrgu olla maksimaalselt 4,95 meetrit. Pealesõidu laius on 8 meetrit ja maksimaalne teljekoormus 13 tonni. Laeva hankedokumentides oli kirjas, et veoautode ja autorongide vaba läbisõidukõrgus peab olema vähemalt 4,5 meetrit, seega mahuvad tegelikult laevale kõrgemad veosed, kui hankedokumentides kirjas. Kehtivate reeglite järgi on üle 4,5 meetri kõrgune veose puhul tegemist ülegabariidilise veosega, mis on eriveos ja mille ülevedu riik ei pea tagama.

Üles tõstetud visiiriga Leiger. Foto: Jaanus Lensment.
Üles tõstetud visiiriga Leiger. Foto: Jaanus Lensment. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

TS Laevadele teadaolevalt ei ole olulist vahet uute parvlaevade ja Saaremaa Laevakompanii opereeritud uuemate parvlaevade võimalustes erivedude teenindamisel.

«Aga iga juhtumit ja olukorda  tuleb vaadata eraldi. Kõik oleneb eriveosest -  milline konkreetne masin liigub või millisel treileril veetakse. Samuti sõltub see veose kõrgusest, laiusest, raskusest ja  ajast, millal on vaja eriveosel üle minna. On erinevaid võimalusi - paigutada tavareisile, tellida erireis, võtta masin osadeks jms. Ehk olukorrad tuleb lahendada parimal võimalikul moel,» rääkis TS Laevade projektijut Virgo Saul.

Ametlik võrdlus Saaremaa Laevakompanii ja TS Laevade pealesõidu kalde kohta puudub

Sauli sõnul puuduvad tal täpsed andmed, millise kallakuga on mandri ja saarte vahel sõitnud Saaremaa Laevakompanii uutel parvlaevadel, kuid hinnanguliselt on TS Laevade uued laevad on väiksema kallakuga kui Saaremaa Laevakompanii uuemad laevad.

Väinamere Liinide esindaja ei soovinud hakata võrdlema Saaremaa Laevakompanii ja TS Laevade parvlaevade peale- ja mahasõidu kalde suurust.

«Parvlaevad Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa on projekteeritud ning ehitatud selliselt, et need saavad pardale võtta kõiki erineva tüübi ja suurusega masinaid ja veoseid, millega on lubatud teedel liigelda. Samuti saavad suuregabariidilisi veoseid teostada ka parvlaevad Harilaid ja Kõrgelaid,» teatas Väinamere liinide esindaja.

Parvlaevad Leiger ja Hiiumaa Kuivastu sadamas. Laevade peale- ja mahasõidu kaldeid ei ole ametlikult võrreldud. Foto:
Parvlaevad Leiger ja Hiiumaa Kuivastu sadamas. Laevade peale- ja mahasõidu kaldeid ei ole ametlikult võrreldud. Foto: Foto: TS Laevad

Laevale mahuvad kõik sõidukid, mis tohivad sõita vabalt Eesti teedel

Rasmus Ruuda. Foto: Laura Oks
Rasmus Ruuda. Foto: Laura Oks Foto: Laura Oks/Postimees

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnul pani riik parvlaevade tellimisel parameetrid kirja selliselt, et laevad suudaksid peale võtta vähemalt sama palju sõidu- ja veoautosid ning seal oleks vähemalt sama palju reisijakohti, kui Väinamere Liinide kasutuses olnud parvlaevadel.

Laeva peale mahtuvate sõidukite gabariitide kriteeriumite paika panemisel lähtus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loogikast, et peale peavad mahtuma kõik masinad, mis tohivad sõita tavaoludes ka Eesti teedel.

Kui keegi tahab vedada laevaga väga suurt või erinõuetele vastavat veost, näiteks ka laskemoona, tuleb teha öösel või muul graafikuvälisel ajal erireis.

Ruuda sõnul võib loomulikult ette tulla, et veos on niivõrd suurte mõõtmetega, et see laevale ei mahu, näiteks mõni tuulegeneraatori komponent. «Siis peab ettevõtja selleks vedajalt eraldi laeva tellima. Riigil ei ole mõtet projekteerida laeva põhimõttel, et äkki tuleb kunagi mingi tohutult suur veos. Laevale mahuvad kõik sellised masinad, mis tohivad legaalselt Eesti teedel sõita,» rääkis Ruuda. Täiendava reisi eest maksab reisi tellinud ettevõtja sellisel juhul ise, lisaks tuleb vajadusel eriveosele kaasata ka saateautod riigiteedel.

Uus parvlaev Leiger on 114 meetri pikkune ja 19,7 meetri laiune. Laev mahutab 150 sõiduautot või 12 täispikka veoautot ning kahel tekil on istekohti kokku 700 reisijale. Ratastooli kohti on salongis seitse.

Leigri maksimumkiirus on 15 sõlme ehk ligi 28 km/h.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles