Soe talv muudab metsafirmadele raietööde tegemise raskeks

Metsatööd soojal talvel.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Metsafirmade AS Roger Puit ja OÜ Artiston Grupp sõnul on soe talv oluliselt raskendanud raietööde läbiviimist, mida tuleb teostada suuremate võimsustega lühematel külmaperioodidel.

Roger Puit juhataja Margus Meimeri sõnul on talv seni olnud raietööde tegemiseks halb, aga järgnevate kuude suhtes on ta optimistlik. "Eks see mõjutab alati, kui vihma sajab ja külma ei ole, suvel täpselt samamoodi. Tänaseks on olukord muutunud ja perspektiiv on väga positiivne edaspidise suhtes," märkis ta.

"Õnneks oleme ise metsaomanikud ja saame valida lanke, aga need, kes ostavad mingi konkreetse metsatüki, peavad muidugi töid edasi lükkama. Ega selle pehmega lõhkuda ei saa," sõnas Meimer.

Ilm on tema sõnul metsa ülestöötajate jaoks kõige suurem mõjufaktor. "Tööd saab teha talvel, kui maa on külmunud, või suvel, kui ta on kuiv. Kui vanasti olid september ja oktoober kuud, kus metsamehed seisid, siis kaks viimast aastat on need olnud kõige kõvemad raiekuud, kuna on olnud üllatavalt soojad ja kuivad sügised," ütles metsaettevõtja.

"Pigem näiteks eelmise aasta märtsikuus seisime, sest vihma sadas ja teed olid kinni. Kruusateed pannakse suurtele autodele kinni ja materjali vedada ei saa, sest kui teed on pehmed, ei saa neid rasketehnikaga lõhkuda," rääkis Meimer.

"Kui päikest ei ole ja kuu aega järjest sajab, läheb iga tee käest ära. Ja kui on veel selline asi nagu praegu, et vahepeal tegi törtsu külma ja külmetas mingi kihi ära, siis tuli aga uuesti vihm peale, siis läheb külmunud pinnase pealmine kiht lödiks ära ja see on kõige hullem variant. Korra üle sõidad, siis on rööpad järgi," märkis ta.

Meimeri sõnul on metsaettevõtted õppinud arvestama sellega, et töid tuleb teha suuremate võimsustega siis, kui ilm lubab. "Eks metsamehed on harjunud oma töid niimoodi planeerima, et näevad selliseid perioode ette. Tehakse siis rohkem, kui saab teha," sõnas ta.

"Mis seal rääkida, raskelt," vastas Artiston Grupp OÜ juhatuse liige Raul Vahter BNS-i küsimusele, kuidas soe talv nende tegevust mõjutanud on. Tema sõnul ei ole jaanuari alguses külmaks pöördunud ilmad veel pinnase külmumist kaasa toonud.

"See tundub ainult nii, esimene kirmetis lund ei tähenda metsas veel midagi, pinnast see pole veel mõjutanud. Väga palju sooja vett on taevast alla sadanud, mis peab kõik ära jäätuma. Igal pool ei külmugi ära, tuleb lund juurde ja selle all jääbki sulaks. Aga lumi annab võimaluse tallata, ehk lisatöödega on võimalik midagi liigutada," märkis ta.

Ka tema sõnul olid september ja oktoober tänavu metsategemise seisukohast tavapärasest paremad kuud. "Septembril-oktoobril polnud ilmastiku suhtes viga, arvestades mis olid juuli-august, ja seda teist aastat järjest," sõnas Vahter.

Tema sõnul on halvas seisus kruusateed ettevõtte tööd oluliselt seganud. "Selge see, et kui pidevalt vihma sajab, siis peamine kruusakiht vedelaks läheb. Igal juhul segab, tegelikult planeeritud raiemahust me oleme sel aastal maas. Talv jääb ka tõenäolisemalt lühemaks, kui ta olema peaks, 20 protsendi ulatuses kindlasti jääme maha, kui mitte rohkem," märkis ta.

"Eeldusel, et meil on neli talvekuud, on üks ehk 25 protsenti ajast läinud, nüüd on küsimus selles, kuidas suudame masinaparki ja mehi mobiliseerida seda aega tagasi tegema, juhul kui külm püsima jääb. Olen praegugi metsas, midagi rõõmustavat jala all veel tunda pole, pool jaanuarit läheb veel ära, enne kui masinat kandma hakkab," ütles Vahter.

Ta märkis, et riik peaks kujunenud olukorras suurendama investeeringuid metsa viivatesse teedesse ja kraavide korrashoidu. "Kuna ilmastik seda rada pidi käib ja jätkub soojenemine, peaks riik nii teedeehituse kui kraavide rajamise peale rohkem mõtlema, et juurdepääsuvõimalusi parandada. Tuleb teha metsamaaparandust, riik peaks kasvõi mõne muu asja arvelt leidma võimalusi selle tegemiseks. Kui saaks teid ja kraave paremas seisus hoida, suurendaks see läbilaskevõimekust ja aitaks puitu paremini turule tuua," sõnas Vahter.

Ta ütles, et vajadus hoida raievõimekust üleval ka perioodidel, kus raieid teostada ei saa, mõjub negatiivselt metsafirmade konkurentsivõimele. "Iga võimsuse taga on investeeringud. Sa pead meeskonna ja masinapargi hoidma vajalikul tasemel, ja mida aeg edasi, seda pikemaks läheb periood, kus seda ei saa kasutada. See nõrgendab tõsiselt konkurentsivõimet," ütles ta.

Tagasi üles