Sõerd: valitsus ei suuda 2018. aastal tasakaalus eelarvet koostada

Aivar Sõerd

FOTO: Erakogu

Opositsioonilisse Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Aivar Sõerdi hinnangul tähendab valitsuse samm minna üle nelja-aastasele eelarvele ning lubada ajutist struktuurset defitsiiti, et võimuliit ei suuda koostada 2018. aastal tasakaalus eelarvet.

Opositsioonilisse Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Aivar Sõerdi hinnangul tähendab valitsuse samm minna üle nelja-aastasele eelarvele ning lubada ajutist struktuurset defitsiiti, et võimuliit ei suuda koostada 2018. aastal tasakaalus eelarvet.

«Ennustasin juba möödunud aasta suvel, et riik ei suuda eelarvetasakaalu põhimõttest kinni hoida ja nii lähebki,» ütles Sõerd BNS-ile. Ta märkis, et suvel reageeris rahandusminister Sven Sester prognoosile teatega, et struktuurse tasakaalu põhimõtet pole võimalik eirata, sest see on seadusesse sisse kirjutatud.

Uued sammud aga tähendavad tema hinnangul seda, et uus võimuliit ei suuda 2018. eelarvet struktuurselt tasakaalus olevana koostada. «Sellepärast asutakse eelarveseadust muutma selliselt, et eelarve võib edaspidi olla ka struktuurselt 0,5-rotsendise puudujäägiga,» rääkis riigikogu liige.

Praeguse seaduse järgi tuleb eelarve koostada struktuurselt tasakaalu olevana, ent juba struktuurne tasakaal definitsiooni järgi tähendab tema sõnul tsüklilise mõju arvestamist.

«Nominaalse tasakaalu asemel struktuurse tasakaalu põhimõtte sisseviimine tähendaski seda, et eelarve peab olema struktuurselt, ehk üle majandustsükli tasakaalus. See tähendab, et struktuurse tasakaalu definitsioonist tulenevalt juba arvestatakse sellega, et majanduse kasvuperioodi ülejäägid kompenseerivad langusperioodi puudujäägid.»

Sõerd tõi välja, et ka näiteks järgmise aasta eelarve on nominaalselt 0,6 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKP) defitsiidis, aga ministeeriumi hinnangul siiski struktuurselt tasakaalus.

«Nüüd aga soovib uus võimuliit sellest põhimõttest taganeda ja seda teeb IRL-i rahandusminister ning muudab sellega naeruväärseks IRL-i hiljutise soovi tasakaalu reegel isegi põhiseadusesse kirjutada. Praegused plaanid on ettevalmistus olukorraks, mida ma varsti ka näeme, et praegune koalitsioon asub laenurahaga katma eelarve jooksvaid kulusid,» rääkis reformierakondlane.

«Seega pole millegagi põhjendatud soov hakata lubama varasemate aastate struktuurse ülejäägi kasutamist riigieelarve puudujäägi katteks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st. Ainus põhjus selliseks kehtivast põhimõttest taganemiseks on soov hakata kulutama rohkem kui on riigile jõukohane,» ütles Sõerd.

Rahandusministeerium esitas valitsusele ettepaneku, mille järgi ei teeks riik tulevikus enam eraldi eelarvet ja eelarvestrateegiat, vaid hakkaks koostama nelja-aastaseid eelarveid, mis omakorda võivad igal aastal olla kuni 0,5 protsendiga SKP-st miinuses.

Uue koalitsiooni tegevuskava näeb ette, et tulevikus on võimalik eelnevate aastate riigieelarve strukturaalne ülejääk muundada järgnevate aastate strukturaalseks puudujäägiks. Kehtiv riigieelarve baasseadus sellist lähenemist ei võimalda, mistõttu näeb uue valitsusliidu tegevuskava ette seaduse muutmist.

«[2017.] aasta riigieelarve on struktuurses ülejäägis, nagu kevadel riigieelarve strateegiat tehes kokku lepiti ja riigikogule esitati. Minu eesmärk rahandusministrina on, et Eesti riigi rahandus oleks heas korras ja meie eelarvepoliitika vastaks Euroopa reeglitele,» ütles Sester detsembri keskel BNS-ile.

Rahandusministeeriumi ettepanekute kohaselt võiks tulevikus lubada varasemate aastate struktuurse ülejäägi kasutamist riigieelarve puudujäägi katteks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st. Arvestust alustatakse 2014. aastast ja tekkinud aastased üle- või puudujäägid liidetakse kokku.

Möödunud aasta lõpu seis fikseeritakse jooksva aasta kevadel ning järgnevas eelarveprotsessis seda ei muudeta. Struktuurse eelarvepositsiooni hinnangud võivad tagantjärgi muutuda suures ulatuses, mistõttu nendega arvestamine muudaks eelarvepoliitika liialt hüplikuks. Muudatuse eesmärk on liikuda kumuleeruva eelarvetasakaalu suunas, tasandades nii tekkinud ülejääke kui ka puudujääke.

Praegu kehtiv seadus näeb ette, et riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.

Eesti Pank märkis detsembri keskel avaldatud majandusprognoosis, et valitsemissektori eelarve püsib järgmisel kolmel aastal tõenäoliselt puudujäägis. Struktuurseks tasakaaluks hindab keskpank 2017. aastal -0,3 protsenti ja 2018. aastal -0,5 protsenti.

Tagasi üles