Elisa: kaheksatunnine tööpäev on ajale jalgu jäänud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Elisa

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Elisa personalijuht Kaija Teemägi avab telgitagused, kuidas kaugtöö võimaldamine ja uus lühema tööpäeva pilootprojekt töötajate rahulolu muudab ning selgitab, miks ettevõtted ei peaks seesuguseid uuendusi kartma. 

Kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon pärineb Briti tööstusrevolutsiooni ajast ning seda nähti päästerõngana tehasetöötajate ebaloomulikult pikkade tööpäevade lühendamisel.

Tänapäeva suure mobiilsuse ja kiire elutempoga infoühiskonnas ei ole aga see ligi 200-aasta tagune läbimurre töömaastikul enam kuigi aktuaalne. Seetõttu on järjest suurem arv ettevõtteid otsimas ja katsetamas uusi lahendusi ning võimalusi, kuidas muuta igapäevane töökorraldus paindlikumaks. Ka Eesti tööandjad hakkavad tasapisi liikuma kaugtöö võimaldamise ja osalise tööaja katsetamise suunas. 

Teemägi sõnul on Elisas hetkel lõppfaasis üle-ettevõtteline projekt, kus kaardistatakse seda, mil määral Elisa töötajad kontorist väljaspool tööülesandeid täidavad ning kuidas seda protsessi efektiivsemaks muuta. Samuti on ühes Elisa esindustest käimas pilootprojekt, mille raames kestab osade töötajate tööpäev vaid 4 või 6 tundi, kuid sealjuures on tööülesannete täitmine kontsentreeritud aja jooksul efektiivsemaks muudetud.

Inimeste tööd ei tohiks mõõta ajas, vaid selles, milliseid tulemusi nad saavutada suudavad

Kuna klienditeenindajate tööpäev on enamasti pikem kui 8 tundi ja kliente käib esindustes palju, otsustas Elisa töötajate heaolu parandamiseks katsetada lühema tööpäeva kontseptsiooni. Teemägi kirjeldab pilootprojekti idee tagamaid järgnevalt: «Idee lühemate tööpäevade katsetamiseks tekkis peamiselt esinduste töötajate tagasisidet arvesse võttes. Klientidega suhtlemine on intensiivne töö ja pika tööpäeva lõpuks võib väsimus takistada endast parima andmist.»

Lühem tööpäev ei tähenda väiksemat palganumbrit

Teemägi sõnul tekitab 4- või 6-tunnise tööpäeva kontseptsioon tihti segadust just seetõttu, et kui tööd tehakse vähem aega, kardetakse, et ka palganumber kahaneb. «Palka on võimalik teenida sama palju kui täisajaga töötades. Erinevus seisneb selles, et lühema tööaja jooksul panustab inimene ülesannete täitmisesse intensiivsemalt ning teeb ära sama hulga tööd või isegi rohkem kui väsinud inimene pika päeva jooksul,» täpsustab Teemägi.

Personalijuhi sõnul on ka töötajad väga erinevad ning lühem tööpäev ei pruugi sobida kõigile. Uue töökorralduse planeerimisel ning ellu viimisel tuleb arvestada tööülesannete iseloomu, teha erinevaid teste ning analüüsida, kas kaugtöö või lühem tööpäev muudaks töötamise efektiivsemaks ja tõstaks töötajate rahulolu.

Suurem produktiivsus lühema aja jooksul ja kohapaindlikult töötamine on juhtimisväljakutse

Pika tööpäeva jooksul võib tahes-tahtmata ette tulla hetki, kus mõte pole enam sajaprotsendiliselt tööülesannete juures ning naeratus kipub huulil tuhmuma. Kuidas saab juht motiveerida oma töötajaid seesuguselt, et lühema aja jooksul tehtaks ära rohkem tööd? Teemägi sõnul on see juhtimisväljakutse ka kõige pädevamale tiimijuhile.

«Lühema tööpäeva jooksul on võimalik  hoida üleval töö intensiivsust ja põnevust, mis tagab tööülesannete vaheldusrikkuse. Juhi ülesanne on tagada motiveeriv töökeskkond, mitte ainult töökorraldust administreerida. Ka kaugtöö ei ole oma iseloomult ainult töökorralduslik lahendus vaid baseerub usaldusel ja selgel eesmärgistamisel. Kaugtöö võimaldamine ei alga tehniliste lahenduste võimaldamisest vaid juhtimisest. Usaldus on see, mis loob kaugtöö võimaluse,» täpsustab Teemägi.  

Rohkem aega pere ja isikliku arengu jaoks 

Kiires elutempos unustavad inimesed tihti leida aega iseendale ja puhkamisele. Kuna lühem  tööpäev võib kesta 4-6 tundi, jääb rohkem aega tegeleda asjadega, mis enesearengu jaoks olulised on.

«Lühem tööpäev annab parema võimaluse töö ja eraelu tasakaalus hoida ning tegeleda hobidega. Lisaks on töötajal pärast tööaja lõppu küllaldaselt energiat, et veeta kvaliteetaega perekonna ja sõpradega,» täpsustab Teemägi.

Eelkõige on seesugune töökorraldus sobilik tudengitele, lapsevanematele või noortele, kes soovivad töökohta, mis tagab suurema vabaduse. Lisaks lühematele tööpäevadele pakuvad ka kaugtöö lahendused töötajatele suuremat vabadust valida, millal ning kus oma tööd teha.

Kaugtöö vähendab ajakulu ja ökoloogilist jalajälge

Teemägi jaoks on kõige olulisemad kaugtöö võimaldamisega kaasnevad kasutegurid aja säästmine ja ettevõtte ökoloogilise jalajälje vähendamine.

«Kaugtöö võimaldamine võib alguses tähendada ettevõtte jaoks lisakulutusi tehnilise lahenduste näol, kuid need on ühekordsed ja pikemas perspektiivis aitab see organisatsioonil keskkonnasõbralikum olla. Ettevõte saab luua rohkem mittepersonaalseid töökohti, väheneb kontori energiakulu ning muud igapäevakulutused. Näiteks kodust tööd tehes ei kuluta töötaja aega kontorisse sõitmise peale ja tihti on ka meeleolu «kodukontorist» töötades ja ise oma aega planeerides parem. Kaugtöö on sobilik inimestele, kes tegelevad loomingulise tööga ning kelle produktiivne tööaeg võib olla erinevalt kontoritöötajatest hoopis südaöösel või keskpäeval. Väga oluline on see, et töötajad tunneksid, et tööandja usaldab neid iseseisvalt tööd tegema,» märgib Teemägi.

Tagasi üles