Varaline ebavõrdsus euroalal suurenes

Lörtsine tänav.

FOTO: Toomas Huik

Euroopa Keskpankade uuringu kohaselt on euroala riikide leibkondade netovara on vahemikus 2010─2014 vähenenud langenud kinnisvarahindade tõttu keskmiselt kümnendiku võrra, varaline ebavõrdsus euroalal on pisut suurenenud.

Euroala keskpangad viisid 2013. ja 2014. aastal läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu 18 euroala riigis ning Poolas ja Ungaris, vahendas BNS. Teist korda toimuva leibkondade küsitlusega koguti perede varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta andmeid, mida kasutatakse rahapoliitiliste ja finantsstabiilsust puudutavate otsuste tegemisel, kirjutab Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm keskpanga blogis.

Uuringu teise laine tulemused näitavad, et võrreldes eelmise küsitlusega, mis toimus enamikus riikides 2010. aastal, on euroala riikide leibkondade netovara keskmiselt ligikaudu kümnendiku võrra vähenenud. "Netovara muutus oli samas riigiti küllaltki erinev," märgib Rõõm.

Kõige rohkem oli netovara vähenenud Lõuna-Euroopa riikides, mida Euroopa võlakriis aastatel 2010─2014 enim negatiivselt mõjutas. Seevastu osas euroala riikides, näiteks Saksamaal, Austrias ja Soomes, netovara mediaanväärtus suurenes. Eesti kohta pole Rõõmu sõnul võimalik sellist võrdlust teha, kuna Eesti uuringu esimeses laines ei osalenud.

Euroala leibkondade varadest moodustab suurima osa neile kuuluv kinnisvara. Kuna kinnisvarahinnad paljudes euroala riikides aastatel 2010–2014 langesid, on see ka netovara vähenemise peamine põhjus. Laenude kasutamise ehk finantsvõimenduse tõttu mõjutas see tugevamalt peresid, kellel on eluasemelaenud. Nende netovara väärtus vähenes keskeltläbi 20 protsenti. Osaliselt kahanes netovara ka seetõttu, et leibkondade laenude jääk kasvas. Laenukoormus suurenes peamiselt varakamates peredes.

Reeglina on netovara Rõõmu sõnul ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud ja tarbimine ja nii on see ka euroala riikides. Euroala mediaanleibkonnal oli netovara 104 100 euro väärtuses, samas kui 90. protsentiili netovara väärtus oli 496 000 eurot. 90. protsentiil on leibkond, millest 10 protsendil on enam ja 90 protsendil vähem vara.

Võrreldes esimese lainega on leibkondade varaline ebavõrdsus mõnevõrra suurenenud või jäänud enam-vähem samaks, sõltuvalt sellest, kuidas ebavõrdsust mõõdetakse. Netovara Gini koefitsient, mis on enim kasutatud ebavõrdsuse mõõdik, suurenes 0,68-lt 0,685-le, aga see erinevus jäi statistilise vea piiridesse.

Eesti mediaanleibkonna netovara väärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot. See oli uuringus osalenud riikidest üks väiksemaid, aga Rõõmu sõnul tuleb arvestada sellega, et euroala riikides on valdavalt ka Eestist kõrgemad sissetulekud. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, kus uuring läbi viidi, paigutub Eesti netovara taseme poolest suhteliselt keskele. Eestist suurem on mediaanleibkonna netovara Poolas, Slovakkias ja Sloveenias, meist väiksem aga Lätis ja Ungaris.

Tagasi üles