Ringkonnakohus teeb Tallinna Vee ja konkurentsiameti vaidluses otsuse jaanuaris

Tallinna Vesi.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Tallinna ringkonnakohus pikendas AS-i Tallinna Vesi ja konkurentsiameti vahelise tariifivaidluse osas tehtava otsuse tähtaega, lahendit on oodata järgmise aasta jaanuari lõpus.

Ehkki algsete plaanide järgi pidi ringkonnakohus tegema tariifivaidluse apellatsioonkaebuse osas tegema kohtuotsuse neljapäeval, otsustas kohus pikendada tähtaega järgmise aasta 26. jaanuarini, teatas Tallinna Vesi börsile.

Tallinna halduskohus jättis ettevõtte kaebuse möödunud aasta 5. juuni otsusega rahuldamata. Tallinna Vesi ei nõustunud halduskohtu otsusega, kuna ettevõtte hinnangul kohaldas kohus õigust ning hindas tõendeid ebaõigesti.

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011 Tallinna Veele ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.

Paralleelselt ning eraldiseisvana kohalikust kohtuvaidlusest, on käimas rahvusvaheline vahekohtu menetlus. Rahvusvahelise arbitraažimenetluse instungid toimusid 2016. aasta novembris. Rahvusvahelise vahekohtu otsust on oodata 2017. aasta esimeses pooles.

2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks.

See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles