Järgmise aasta eelarve panustab korralikule palgatõusule (3)

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Sester.
Sven Sester. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Järgmise aasta riigieelarve panustab sotsiaalkulutusi planeerides sellele, et keskmine palk tõuseb 5,5 protsenti 1200 euroni kuus. 

Prognooside kohaselt laekub sotsiaalmaksu  järgmisel aastal 2,73 miljardit eurot mida on 157 miljonit eurot rohkem kui prognoositi 2016. aastaks. Haigekassa eelarve kasvab tuleval aastal sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa arvel 66 miljoni euro võrra 1,090 miljardi euroni.  

Sama kiire kasv jätkub valituse prognooside kohaselt ka  edaspidi: haigekassa praegusele aastatulule lisandub nelja aastaga 275 miljonit eurot, jõudes 1,3 miljardi euroni aastal 2020.  Ennekõike peaks kasv tulema just palgatõusu arvelt.

Ühiskond aga vananeb ning ülalpeetavate arv kasvab, mistõttu kinnitas ka rahandusminister Sven Sester, et pärast 2020. aastast ei ole võimalik enam pelgalt palgakasvu toel kõiki võetud kohustusi täita.

Ühe valitsuse prioriteedina tõi rahandusminister tänasel pressibriifingul välja ka eesmärgi pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule.  Sester kinnitas aga, et see ei tähenda hõlpsamat immigratsiooni vaid suuremaid peretoetusi, mis peaks ennekõike leevendama lastega perede rahamuresid.

1. juulist makstakse vähemalt kolme lapsega perele lisatoetust 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega perele 400 eurot kuus.  Kolme lapsega pere hakkab toetust saama kokku 500 eurot kuus. Seitsme lapsega pere saab toetust kokku 1000 eurot kuus.

Käivitub ka elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Alates 2017. aastast on selleks riigieelarvest igaks aastaks ette nähtud 7,2 miljonit eurot.

Teiste muudatustena tõuseb maksuvaba tulu järgmisel aastal 170 eurolt 180 eurole kuus.  2016. aastal madalat palka saanud isikud saavad tulumaksu tagasimakse. 2018. aastal tõuseb maksuvaba tulu määr kuni keskmist palka saavatele töötajatele 500 eurole kuus.

Jäetakse ära kavandatud majutusteenuse käibemaksu tõus 2017. aastal ning  loobutakse kavandatud diiselkütuse maksutõusust 2018. aastal.

Ära jääb ka järgmisest aastast plaanitud automaks, saamatajääv tulu kaetakse Eesti Energia dividendide arvelt.

Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ning nende kaasfinantseerimiseks Eesti riigi poolt on ette nähtud 81 miljonit eurot.

Iseseisva kaitsevõime arendamiseks mõeldud 2 protsendile SKPst lisanduvad liitlaste kohalolekuga seotud kulud ja alates 2018. aastast täiendav kaitseinvesteeringute programm. Kokku on kaitsekulud 2017. aastal peaaegu 2,2 protsenti SKPst. Valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamiseks on planeeritud 2,7 miljonit eurot ja idapiiri väljaehitamisse 20 miljonit eurot.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kulu 2017. aasta riigieelarves on võrreldes kevadise teadmisega suurenenud 35 miljonit eurot.

Riigieelarve kulud kasvavad 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 7,6 protsenti 9,66 miljardile eurole. Riigil on järgmisel aastal oodata tulusid kokku ligikaudu 9,48 miljardit eurot ehk ligikaudu 780 miljonit eurot rohkem, kui on prognoositud 2016. aastaks.

Käibemaksu laekub prognoosi kohaselt järgmisel aastal  2,1 miljardit eurot ning aktsiise 1,08 miljardit eurot.

2018. aastaks tõstetakse täiendavalt siidri ja veini aktsiisi ning kahekordistatakse õlle aktsiisimäär.  2017. ja 2018. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles