Portugali vajadus abi paluda kasvab. Riigi laenuvõtmise kulud on nüüdseks kõrgunud ülalpool väljakannatamatut taset pikemalt, kui Kreeka ja Iirimaa seda enne mulluseid päästmisoperatsioone taluda suutsid.
Portugali seis süngem kui Kreekal ja Iirimaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10-aastaste riigivõlakirjade intressid olid reedese seisuga üle 7 protsenti piiri juba 16. börsipäeva järjest, sulgudes 7,55 protsendi juures.
Eurotsooni esimesed kaks abivajajat Kreeka ja Iirimaa pidasid üle 7 protsendi roninud intressidega vastu vastavalt 13 ja 15 börsipäeva.
«Mingit tuge nad kindlasti vajavad. Võluväel sellest võlast lahti ei saa,» ütles Evolution Securitiesi vanemanalüütik Gary Jenkins.
Enne märtsikuist Euroopa Liidu tippkohtumist – arutamaks euroala päästemehhanismide reformide vajalikkust – Portugali poolset abipalvet üldiselt ei oodata.
Samas aga ühineb rahvusvaheliste investorite ja analüütikute ridadega üha enam Portugali opositsioonipoliitikuid, kes ka omalt poolt kinnitavad, et abipakett on vältimatu.
«Iga päev kõnnime me finantsilises mõttes nööri mööda,» ütles endine paremtsentristlike sotsdemokraatide (PSD) liider Luís Marques Mendes. «Abi tuleb paluda kolme-nelja nädala jooksul. See on vältimatu.»
Sotsdemokraadist europarlamendi liige Paulo Rangel ütles: «Ma olen veendunud, et me vajame sekkumist väljastpoolt.»
Sotsialistlik vähemusvalitsus väidab aga väljakutsuvalt, et Portugal abi ei vaja ning saab turgudelt võla teenindamiseks vajaliku raha kätte.
Rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos ütles, et nende kaudne intressimäär on keskmiselt 3,6 protsenti, mis ei ole ELi omast (3,5 protsenti) eriti palju kõrgem. Santos rõhutas, et Portugal on tänavu vajaminevast 20 miljardist eurost juba ligikaudu kolmandiku kokku saanud ning nõudlus olevat suhteliselt stabiilne.
Investorid näevad Portugalis potentsiaalset tulemüüri, mis peataks euroala võlakriisi leviku Hispaaniasse.
«Portugalist ma ei hooli, aga Hispaaniast küll. Hispaaniat tuleb iga hinna eest kaitsta,» ütles üks Euroopa juhtivaid investoreid.
Jenkins ütles, et Portugal erineb natuke Kreekast ja Iirimaast. Nimelt selle poolest, et Portugalil on järgmised kaks aastat suhteliselt vähe laenu vaja. Kuid ta lisas, et eeldab siiski mingisuguse ELi abi andmist eelolevatel nädalatel.
Lissabon süüdistab selles, et turumeeleolud nende võlakirjade vastu on pööranud, eurotsooni liidrite «viivitusi ja kõhklusi».
Copyright The Financial Times Limited 2011.