Liviko kartellileppe osalised jäid süüdi ka ringkonnakohtus

Liviko.

FOTO: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Tallinna ringkonnakohus jättis neljapäevase otsusega muutmata Harju maakohtu möödunud aasta aprilli otsuse, millega mõisteti AS Liviko ja paljud suured jaeketid süüdi kartellileppes osalemises.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus süüdistatavate süü, nende käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse kohta on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja põhjalikult motiveeritud, teatas kohtu pressiesindaja Krista Tamm BNSile.

Teise astme kohus nõustus täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega. Menetlustoimingute protokollide suhtes tõdes ringkonnakohtu kolleegium, et kuigi neis on pisivigu, ei suuda need ei eraldiseisvalt ega ka kõik koos seada kahtluse alla tõendite kogumise seaduslikkust ega usaldusväärsust. Tõendid on ümberlükkamatult identifitseeritavad, nende kogumine ja hoidmine jälgitav ja ei tõusetu vähimaidki kahtlusi nende puutumatusest.

20. jaanuaril 2016 tegi Tallinna ringkonnakohus määruse, millega tühistas osaliselt Harju maakohtu 29. aprilli 2015 otsuse viie firma ning üheksa isiku süüdimõistmises ja lõpetas kõigi puhul kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Andres Lubja ja Ilja Kulikovi õigeksmõistmises jäi maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon jäi rahuldamata.

Süüdistus oli esitatud AS Liviko, Selver AS, Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ ja Prisma Peremarket ASile ning üheteistkümnele firmade esindajale.

Kõigile süüdistatavatele oli esitatud süüdistus selles, et nad osalesid konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses, mis seisnes 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste ASi Liviko ja temaga konkureerivate äriühingute Altia Eesti ASi ja Liiwi Heliis ASi tarnitavate odavate klaastaaras viinade jaehindade tõstmises ajavahemikul 25.06.2009 kuni 14.07.2009.

Riigikohus tühistas 20. juuni 2016 otsusega ringkonnakohtu määruse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohus asus seisukohale, et maakohus ei rikkunud kohtu alla andmise määruse tegemisel kriminaalmenetlusõigust ja et menetletava kuriteo aegumine katkes. Seetõttu leidis ringkonnakohus ekslikult, et kuritegu on aegunud ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis on tingitud kriminaalmenetlusõiguse ebaõigest tõlgendamisest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles