Valitsus arutas tänasel istungil muu hulgas eelnõusid, mis käsitlevad alaealiste töötamise lihtsustamist ning sisserände piirarvu kehtestamist. Tööandjate keskliidu sõnul on tervitatud muudatus, mis teeb töötamise alaealistele lihtsamaks, nentides samas, et sisserände piirarvu suurendamine on hädavajalik.
Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on kehtiv seadusandlus alaealistele liialt piirav ning ei motiveeri noori töötama ega tööandjaid neid tööle võtma. «Eestis on hinnanguliselt 30 000 noort, kes ei õpi ega tööta ning ei omanda seetõttu töökogemust ja -harjumust. Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasi õppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena,» kommenteeris Tamsar.
Tamsar tõi ühe tegurina välja ka asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised tegelikkuses töötada nn «mustalt» või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötamise puhul. Nii aga kannatavad tema sõnul laste huvid, mis peavad mõistagi olema esikohal.
Eesti Tööandjate Keskliidu arvates tuleks töölepingu seaduses lisaks planeeritud muudatustele üle vaadata ka muud paindliku töökorraldusega seotud regulatsioonid, nagu sotsiaalmaksu miinimum, töökoormuse määratlemine töölepingus ja tähtajaliste töölepingute pikendamine.
Sisserände piirarvu suurendamine on hädavajalik
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on sisserände piirarvu suurendamine hädavajalik ja selle kindlaksmääramisel tuleks lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal.
Praegune kvoot ei ole liidu hinnangul piisav ning seda on näha ka sellest, et tänavu sai see täis juba novembris ja probleemi jätkumist on oodata ka järgmisel aastal. Sisserände piirarvu muutmiseks on tööandjate sõnul praegu veel hea võimalus, sest riigikogus on välismaalaste seaduse muudatused hetkel menetluses ja kvoodi muutmise saaks sinna lisada.
«Sidudes sisserände piirarvu Eesti püsielanikkonnaga (nagu see täna on), oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, sest püsielanike arv väheneb. Tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki nõnda uusi töökohti ka eestimaalastele,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Tööandjate keskliit soovitab üle vaadata ka välistöötajate palganõude. Hiljuti Riigikogus teise lugemise läbinud välismaalaste seaduste muudatustega kehtestatakse välistöötaja minimaalseks palganõudeks Eesti keskmine palk. Liidu sõnul on see oluline edasiminek võrreldes tänase seisuga, kuid see leevedus ei ole nende hinnangul piisav, sest ei aita sektoreid, kus palk jääb alla keskmise.
«Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole. Pealegi eelistab tööandja alati kohalikku töötajat, kellega ei ole keelelisi ega kultuurilisi raskusi,» lisas Tamsar.
Töökäte puuduse probleem ei puuduta liidu sõnul ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Eesti tööandjate keskliidu hinnangul on tegemist Eesti arengu pikemaajalise küsimusega. «Kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, satume raskustesse riigi avalike teenuste pakkumisel vähemalt praegusel tasemel, nagu pensionisüsteem, haigekassa ja haridus,» selgitas liit.