Jagamismajanduse idee hääbub

Aivar Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taxify ja Uber.
Taxify ja Uber. Foto: Liis Treimann

Riigikogu majanduskomisjonist eile fraktsioonidele esitatud seadusemuudatus viitab tõsiasjale, et inimeselt-inimesele põhimõtet kandev jagamismajandus on Eesti oludes surutud kuristiku äärele.

Jutt käib ühistranspordiseaduse eelnõu järjekordsest versioonist, mille algseks eesmärgiks oli vähemalt loosungite tasemel seadustada jagamismajanduse lipulaev - sõidujagamine. Idee seisnes kunagi ammu selles, et iga autoomanik võib oma rutiinsete sõitude tarvis leida mobiilirakenduse abil huvilisi, kellega sõidukulusid jagada. Sihiteadlikust tulu teenimisest ei olnud algselt sõnagi juttu.

Vahepeal on sõidujagamise asemel tekkinud aga mõiste kokkulepevedu ning see kujutab endast värskeima tõlgenduse kohaselt täisväärtuslikku äritegevust, mida võivad osutada kõik ettevõtlusega tegelevad inimesed ja ka juriidilised isikud, kellel on võimalik soetada mis iganes koguses sõidukeid ning asuda selle masinapargiga pakkuma konkurentsi tavapärasele taksoveole.

Juriidilistest isikutest kokkuleppevedajate kaasamine tähendab ühtlasi seda, et näiteks osaühingute puhul on ettevõttel võimalik roolis oleva juhiga sõlmida ainult töölepinguline suhe ning tšekk või arve tuleb reisijale anda OÜ nimel, sest tegemist osaühingu käibega. Seega luuakse Eestis alternatiivset ja täielikult sisult kattuvat sõiduäri tegemise võimalust.

Kokkuleppevedude vahendajalt (Taxify ja Uber) on eelnõu kohaselt võetud teenuse kvaliteedi osas igasugune vastutus ja see on pandud kokkuleppeveo reaalse teostaja ehk autojuhi õlule. Viimane peab omakorda kasutama ilmtingimata anonüümset "infoühiskonna teenust" ehk maakeeli mobiiliäppi.

Uudis on kindlasti ka see, et kohalikul omavalitsusel ja politseil tekib seaduse jõustamisel võimalus asuda kontrollima ka kokkuleppevedajaid. Paraku pole seaduses märgitud, kuidas on võimudel võimalik kokkuleppevedajaid tuvastada, mida täpsemalt kontrollida tuleb ja milliseid sanktsioone ühe või teise pättuse puhul rakendada on võimalik.

Põnev on ka see, et kokkuleppevedusid lubatakse nüüd teostama inimesed, kellel puudub isikukood - mõeldud on nähtavasti juhtidele, kes pärit riikidest, kus sellist nähtust ei eksisteeri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles