Tööstur: välistööjõu värbamise seadused soosivad vaid IKT sektorit
13. detsember 2016, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sauel paiknev mehaaniliste ja elektrooniliste komponentide tootja Stera AS-i tegevjuhi Veiko Vaheri sõnul on välismaalaste Eestisse tööle toomise seadused väga IKT ja idufirmade poole kaldu, kes on saanud eelised, mida tööstusettevõtted nautida ei saa.
«Kui praegu on sisserände aastane piirarv 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, siis selle piirangu alt arvatakse välja IKT sektori töötajad ja idufirmade töötajad. See tähendab, et nende lobi on väga hästi õnnestunud, kui nad sellise erandi on saanud,» ütles Vaher Äripäeva tööstuskonverentsil «Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses?».
Vaheri sõnul ei saa tööstusfirmad, kus töötab iga viies töötaja, selliseid hüvesid nautida, kuigi välistööjõudu kolmandatest riikidest oleks hädasti juurde tarvis.
«Ütleme nii, et meie kõige suurem probleem on ongi see, et kust saada töötajaid. Kõiki ülejäänud asju saab, aga tööjõupuuduse probleem on kindlasti suurim. See on see, mille pärast kõik Eesti tööstusettevõtted enim konkureerivad,» rääkis Vaher.
Praegu töötab ettevõtte Saue tehases kokku 100 inimest, kellest 20 on ukrainlased. Kuna ettevõte kavatseb järgmise kahe aasta jooksul oluliselt laieneda, tuleb juurde palgata ka ligi 100 uut töötajat. Oluline osa neist võiks tulla just välismaalt, eelkõige Ukrainast, märkis Vaher.
Samas põrkub tavaline tööstusettevõte välistööjõu värbamisel oluliste bürokraatlike takistuste vastu. Näiteks peab välismaalane enne tööle asumist taotlema elamisluba ja tal peab olema tõend elukoha kohta Eestis. «Sellist asja ei ole kellelgi,» märkis ta.
Lisaks maksab pangakonto avamine välismaalasele sõltuvalt pangas 50-250 eurot. Probleeme valmistab ka vähene vene keele oskus eestlastest tööandjate seas.
«Probleeme on ka sallivusega. Meil oli kaks aastat tagasi juhtum, kus kolleegid Indiast tulid üht tootegruppi õppima. Järgmisel päeval said nad kolmekesi Kadrioru pargis peksa. Ma ei usu, et nad ise tüli norima läksid,» rääkis Vaher.
Tegevjuhi sõnul on seega Eesti riigil väga palju teha, et töötajate värbamine välismaalt Eesti tööstusfirmade jaoks lihtsamaks muutuks. «Loodame, et see läheb paremaks,»